Kaubanduses on tooteid, mis väidetavalt on "looduslikud" või "orgaanilised", kuid nendega tasub olla ettevaatlik, kuna etikett võib olla eksitav. "Orgaanilise" keemiline definitsioon - ühend, mis sisaldab süsinikaatomit. Kuna süsinikku leidub kõiges, mis kunagi elanud, siis kosmeetikatootjad kasutavad sünteetilisi kemikaale, mis on saadud naftasaadustest ja kirjeldavad neid siis "orgaaniliste säilitusainetena". Ka võib leida kirjeldust "deriveeritud" (mingist looduslikust ainest), mis tähendab, et on toimunud keemiline protsess, mille tulemuseks on mingi aine ning see ei ole enam "looduslik". Põhjus, miks kosmeetikatööstus sünteetilisi aineid kasutab on see, et need on väga odavad. Samas väidetakse, et nende kogus tootes on väga väike ning seetõttu ka ohutu. Mõni aasta tagasi tehtud uuringud näitasid, et keskmine naine paneb oma nahale 126-175 erinevat kemikaali päevas. Kuni 60% imendub sellest organismi.
Tema seadused jaotatakse reeglina kahte suurde rühma, mis omakorda jaotuvad väiksematesse rühmadesse. Praktilises kasutuses on šariaati tänapäeval väga raske defineerida. Osad islamiteadlased usuvad, et jumalikke seadusi on võimalik deriveerida vaid Koraanist ja Sunnast. Teised jälle arvavad, et šariaadi kokku panemisel on võimalik kasutada ka fiqhi (islami õigusteaduse) allikaid, st erinevate islamiteadlaste arvamusi ja deriveeritud seadusi, kokkuleppeid islamimaailma religioossete juhtide vahel. Šariaat on termin jumaliku seaduse tähistamiseks, see ei ole kindlasti lõplik seadustekogu, ühtne läbi terve islamimaailma. Enamik islamiriike toimib tänapäeval kaksiksüsteemiga – religioosne ja ilmalik seadus, religioosne ja ilmalik kohus. Šariaadi järgi jagunevad inimese teod viide kategooriasse: 1) keelatud; 2) mittesoovitatavad, kuid mitte keelatud;
annaabi.ee 
