täitmiseks. Seda vara siis ka kasutatakse. b. See on kindla eesmärgi saavutamiseks Kõik Kolm nimetatut on nii organisatsiooniliselt kui õiguslikult iseseisvad (võimaldab teostada ainuvastutavat haldust), kuid nad on ikkagi riigiga seotud nende eksistents, ülesehitus on määratud seadusega, nad alluvad ka riigi seadustele ning on allutatud riigi järelvalvele. Seetõttu võib neid käsitleda kui derivatiivseid e tuletuslikke halduse kandjaid (avalik võim pole algselt omandatud). C. OSALISE ÕIGUSVÕIMEGA HALDUSÜKSUSED: Institutsioonid, kellel ei ole avalik-õigusliku juriidilise isiku staatust, kuid kes on volitatud täitma teatud avalik-õiguslikke ülesandeid vastavalt oma pädevuse piiridele. Nad on avaliku halduse kandjad nii kaugele, kui ulatub nende õigusvõime (nt linnaosa, mis asub linna maa-alal ja koosseisus ning tegutseb volikogu kinnitatud linnaosa põhikirja alusel) Nt ka
Nii avalik-õiguslikud korporatsioonid, asutused kui ka sihtasutused on nii organisatsiooniliselt kui ka õiguslikult iseseisvad, mis võimaldab neil teostada ainuvastutavat haldust. Kuid vaatamata sellele jäävad nad ikkagi seotuks riigiga. See ei avaldu mitte ainult selles, et nende eksistents ja ülesanded on ära määratud riigi poolt (seadusega), vaid nad alluvad ka riigi seadustele ning on allutatud riigi järelevalvele. Seepärast võib neid, vastupidiselt riigile, käsitleda kui derivatiivseid (tuletuslikke) halduse kandjaid. Avalik võim, mille kandjaks nad on, ei ole algselt omandatud, vaid on neile riigi poolt seadusega antud. 6. Osalise õigusvõimega haldusüksused Osalise õigusvõimega avalik-õiguslikud haldusüksused on institutsioonid, kellel ei ole avalik-õigusliku juriidilise isiku staatust, kuid kes on volitatud täitma teatud avalik- õiguslikke ülesandeid vastavalt oma pädevuse piiridele. Nende struktuur võib olla korporatsioonide ja asutuste sarnane
Nii avalik-õiguslikud korporatsioonid, asutused kui ka sihtasutused on nii organisatsiooniliselt kui ka õiguslikult iseseisvad, mis võimaldab neil teostada ainuvastutavat haldust. Kuid vaatamata sellele jäävad nad ikkagi seotuks riigiga. See ei avaldu mitte ainult selles, et nende eksistents ja ülesanded on ära määratud riigi poolt (seadusega), vaid nad alluvad ka riigi seadustele ning on allutatud riigi järelevalvele. Seepärast võib neid, vastupidiselt riigile, käsitleda kui derivatiivseid (tuletuslikke) halduse kandjaid. Avalik võim, mille kandjaks nad on, ei ole algselt omandatud, vaid on neile riigi poolt seadusega antud. 6. Osalise õigusvõimega haldusüksused Osalise õigusvõimega avalik-õiguslikud haldusüksused on institutsioonid, kellel ei ole avalik-õigusliku juriidilise isiku staatust, kuid kes on volitatud täitma teatud avalik- õiguslikke ülesandeid vastavalt oma pädevuse piiridele. Nende struktuur võib olla korporatsioonide ja asutuste sarnane
annaabi.ee 
