tase rakus kõiguvad rütmiliselt. PER valku on leitud eeskätt aju rakkudes, kuid ka teistes rakkudes. Kuna PER valgul pole DNA-ga seondumise domeeni, mõjutab ta transkriptsiooni kaudselt, interakteerudes teiste transkriptsioonifaktoritega. PER valgu puhul esineb autoregulatsioon. PER represseerib teda kodeeriva geeni transkriptsiooni. Selle tulemusena väheneb rakkudes vastava mRNA hulk ning seejärel ka valgu hulk. Kui PER valgu hulk väheneb, toimub geeni derepressioon ning mRNA süntees algab uuesti (tavaliselt toimub see koiduajal). PER valk toimib repressorina, komplekseerudes valguga TIM (timeless), mille tase on samuti kõrge öö saabudes ja langeb hommikuks. Leiti, et valgus inaktiveerib valgu TIM ning see põhjustab ka TIM-PER kompleksi lagunemist. Kui kärbseid öösel perioodiliselt valgustada, läheb rütm sassi. Inimese tsirkaadsed rütmid on reguleeritud hüpotaalamuses paiknevate rakkude poolt
Sõltuvalt sellest, kas FruR seondub reguleeritavate geenide operaatoralale, mis jääb promootorist geeni poole või promootorist ülespoole, ta kas represseerib või aktiveerib vastavate geenide transkriptsiooni. FruR-i efektormolekuliks on kas fruktoos 1-fosfaat või fruktoos 1,6-bifosfaat. Pärast efektoriga seondumist dissotseerub FruR DNA-lt ning selle tulemusena toimub negatiivselt reguleeritavate geenide (glükolüütilised geenid) derepressioon ja positiivselt reguleeritavate geenide (glükoneogeneetilised) deaktivatsioon. FruR-i poolt vahendatud positiivse regulatsiooni puhul aravatakse, et FruR soodustab RNA polümeraasi kontakteerumist promootoralaga. Negatiivse regulatsiooni korral toimib ta analoogiliselt Lac repressorile LacI-le. FruR-defektsed mutandid ei suuda kasvada laktaadil, püruvaadil ja tsitraaditsükli vaheühenditel. Alternatiivsed sigma faktorid C-allikate metabolismi regulatsioonis
Operoni seisukohalt on väga oluline, et valk permeaas jääb ka alles. Permeaas korjab aktiivselt laktoosi keskkonnast. Repressori seondumine ja tetrameeri seondumine DNA-ga (tetrameer seondub DNA-ga ja represseerib operoni), siis operon on vait. Kui laktoosi keskkonnas ei ole, on operon vaikne. Kui rakku satub laktoos, siis seondub repressoriga. Kui kõik repressori neli valku seonduvad laktoosiga, siis toimub konformatsiooniline muutus nii, et ta enam DNA-ga ei seostu. Toimub operoni derepressioon ja algab valgusüntees. Mutatsioonid operaatoris muudavad operoni konstitutiivselt aktiivseks. Mutantoperaator on selline, millele repressorit ei seostu. Tegelikult on pidevalt aktiivne, seda ei saa represseerida. Selle eest operaatori mutatsioonid on dominantsed. Mutatsioonid LacI geenis (repressoris) muudavad operoni konstitutiivselt aktiivseks ja on retsessiivsed. Induktor – madalmolekulaarne aine, mis aktiveerib operoni Lac-operaator – siia seondub repressorvalk
annaabi.ee 
