Vanuritest depressioonihaigete medikamentoosses ravis tuleb lähtuda vanurite ravi põhimõtetest. Antidepressiivset ravi alustatagu väikeste annustena, arvestades ravimi kõiki kõrvalmõjusid. Võimalusel kasutada ainult ühte ravimit. Erutusseisundis vanuri ravi võib alustada amitriptüüliniga 20 30 mg ööpäevas, tõstes annust 2 3 päeva pärast, lõpuks kuni 150 mg ööpäevas. Mõnel vanuril saabub positiivne raviefekt juba 40- st mg-st kogusest. Kui ägedusseisundis depressivsel vanuril on raske koronaartõbi, sobib ravimiks doksebiin. Apaatsele vanurile võib määrata imipramiini amitriptüliinile sarnastes annustes. Nende ravimite kõrvalmõjude ilmnedes võib somaatiliste haiguste olemasolul ravida müanseriiniga. Enesetapukalduvustega vanurile peab igal vastuvõtul määrama ravimeid järgmise vastuvõtuni. Antidepressantide mõju ilmneb 3 6 nädalase raviaja järel. Kui siis ei ole positiivset tulemust, tuleb ravim välja vahetada
tappes ja siis seda jumala tahte peale süüd veeretades. „Need olid ussisõnad minu suus, mis lehkasid: uues maailmas kasutuks ja ülearuseks osutuvad teadmised, mis vaikselt pehkisid ning imalat lõhna eritasid.“(lk195) Lühike jutt kõdunemisest siin metsas koos Meemega millele järgnes meelheteline jooks. „Mul ei olnud metsas mitte midagi peale hakkata, mul puudus siin igasugune tulevik-kuid see oli minu kodu.“(lk196) Depressivsel mõterongil viibiv Leeme mõtleb oma tulevikule. „Ma pigem tapaks ta oma käega, kui annaks sinu pojale! Las ta siis pigem sureb üllalt, oma rahva parema tuelviku nimel...“(lk199) Tulles külast tagasi edastab ema kohutavad uudised, et Ülgas käsib kuulekal Tambetil oma tütat ohverdada, et taastuks muistne maailm. „Tambet ja Ülgas olid mulle nii jälgid, et ma tundsin endas ootamatut raevusööstu: sel hetkel oleksin ma olnud võimeline neli küüntega südame
annaabi.ee 
