Depressiooni varajane avastamine ja ravimine on oluline, sest depressioon ei lähe iseenesest üle, vaid pigem süveneb või ilmneb mõne aja pärast uuesti. Mida kauem depressioon kestab ning mida sügavam see on, seda suurem on ka suitsiidirisk. Suitsiidiriski poolest on Eesti võrreldes muude maadega esirinnas. Depressiooni ravi sõltub selle raskusastmest. Olulisel kohal depressiooni ravis on psühho teraapia. Raskema depressiooni korral kombineeritakse teraapiat ravimitega. Depressiooniravimeid võib näidustada ka perearst, kuid otstarbekam on pöörduda psühhiaatri poole, kelle töö sisuks on just psüühikahäirete, sealhulgas, depressiooni diagnoosimine ja ravi. 104. Milline võib olla depressiooni ravi? Uurimused on näidanud, et depressiooni ravis on edukas kognitiiv- käitumuslik psühhoteraapia, mis peab depressiooni tekkimise ja üleval hoidmise juures oluliseks inimese mõtteid ja uskumusi
Üks huvitav fakti: päevavalguse käes rohkem aega veetes võite parandada ka oma une kvaliteeti. Valgusstimulatsioon tundub mõjutavat hüpotalamuse, unetsükleid reguleeriva ajuosa talitlust. Päevavalguses veedetud tunnike teeb tihti une magusamaks ning leevendab ka teisi depressioonisümptomeid. Niisiis: kingad jalga ja välja kõndima! Ja see toob meid järgmise positiivse tegevuse, füüsilise treeningu juurde. Elu sisse! Regulaarne füüsiline treening on üks parimaid depressiooniravimeid. Regulaarset trenni, eriti aeroobset, on seostatud teatud ajukemikaalide, endorfiinide ja serotoniini, taseme suurenemisega. Need mõlemad leevendavad ka depressioonisümptomeid. Tõestatud on ka füüsilise koormuse mõju - näete, jälle - unele. Olen oma praktika jooksul ravinud paari üliraskes depressioonis inimest, kelle puhul tavapärased medikamentoossed/psühhoteraapilised meetodid ei aidanud. Ent kui nad hakkasid