“Kas on lihtne olla noor” Tänapäeval ehk siis praegu aastal 2020 ei ole samuti lihtne olla noor (täpselt nii on arvanud ka eelnevad põlvkonnad), kuna meid ümbritsevad erinevad probleemid- üks nendest on sotsiaalmeedia, mis on meie elu täiesti üle võtnud. Tekitanud pigem rohkem probleeme, kui rõõmu. Mida selle all silmas pean on see, et paljud noored on tänu sotsiaalmeediale depressiivsemad, esineb rohkem mentaalseid haigusi s.h ängistus, reaalsest elust irdumine ja nii edasi. Mina kui noor inimene tunnetan küll seda, kuna tunnen, et raiskaksin oma kogu nooruspõlve ära ja ei ela sellist elu nagu noored ikka elavad- käivad pidudel, on sõpradega väljas ja teevad huvitavaid asju. Ma usun, et 8/10 inimesest saavad selle segmendiga nõustuda. Instagrammi vaadates jääb mulje, et keegi on minust veel ilusam (kunstlikult
sellise tegevusega võetakse neilt ära võimalus paraneda ning end kasulikuks teha. Ravimisel tuleb silmas pidada, et ka haiged on inimesed, ning mõistuse viguritest hoolimata on nende süda nii-öelda tervete omaga samas kohas. Minu teine mõte ongi väga otseselt seotud esimesega. See, et haigete ravimisele nähakse neid ülearuste ja abitutena, viib tihti selleni, et nende anded ja mõtted jäävad ülejäänud maailma eest varjatuks. Loomeinimesed kipuvadki olema teistest depressiivsemad ja äkilisemad, kuid äkki räägib see pigem nende kasuks kui kahjuks? Segased tunded ja huvitavad ideed ongi need, mis muudavad nende loomingu meie jaoks nii põnevaks. Kui kõik mõtleksid ja käituksid ühtemoodi, kaotaks kunst oma võlu ja eripära. pole õrna aimugi millistest talentidest oleme tänu stereotüüpsele inimeste hindamisele ilma jäänud. Haigus on ainult osa isiksusest ning ei anna meile õigust ülejäänut eirata.
Kolmas võimalus ütleb, et emad püüavad oma stressis olevaid lapsi toiduga rahustada, mis viib hilisemas eas stressi puhul liigsöömisele. Liigsöömine viib insuliini rohkusele,mis omakorda vallandab söömiskäitumist Rasvumise tunnetuslik komponent · Miks sööme rohkem, kui stressis, ärevil või depressioonis oleme? Depressiooni korral tunneme endal kontrolli vähesust & kontrolli vähesus võib viia liigsöömisele · Ülekaalulised on normaalkaalulistest depressiivsemad, ent see ei viita mitte mingil juhul põhjuslikkusele. Pigem viitab depressioon motivatsiooni üldisele alanemisele, kaasa arvatud motivatsioon enda välimuse eest hoolt kanda, omada kontrolli oma keha üle · Smoller jt (1987) leidsid, et ülekaalulised isikud olid uurimuse eel vähem depressiivsed kui normaalkaalulised Ülekaalulisuse & rasvumise teooriad · Söömise & nälja seesmiste- väliste tunnuste teooria keskendub nälja & söömise tunnuste päritolule
annaabi.ee 
