ained, mille omamine on tavaisikule keelatud, kuid lubatud osadele teadusasutustele erinevate uuringute jaoks. Uimasteid liigitatakse mõju omapärade järgi depressandtideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Depresandid Deppresandid pidurdavad või suruvad alla närvisüstemi teatud funktsioone. Üldjoontes võivad depressandid alandada tahteaktiivsust, vähendada emotsionaaseid reaktsioone ning pidurdada reaktsiooniaega. Depressantide hulka kuuluvad ka teatud ravimida, kuid suur osa depressantidest on siiski uimastitena tarvitatavad, näiteks alkohol ja rahustid, aga mõnel juhul ka kangemad ained, näiteks oopium/opiaadid ning kanepitooted. Uimastitena tarvitatavad depressandid tekitavad ka väikestes kogustes tarvitamisel eufooriat, alandavad tundlikkust ja pikendavad reaktsiooniaega. Suuremad kogused muudavad ka kõne segaseks ja võivad tarvitaja teadvusekaotuseni viia. Kui mitmeid depressante koos tarvitada, siis nad võimendavad üksteise mõju. Stimulandid
nimetus Haloperidool Haloperi- antipsühhootik, Süstelahus Äge skisofreenia jm Ägedad psühhoosid, süstelahus on Komatoossed seisundid, Enne ravi alustamist dool butürofenooni ägedad psühhoosid. maniakaalsed vastunäidustatud alkoholist või muudest haloperidooliga tuleb derivaat Maniakaalsed seisundid, lastel ja alla 18- depressantidest tingitud teha EKG seisundid. rahutusseisundid aastastel KNS-i depressioon, Rahutusseisundid vaimse alaarengu või noorukitel. Parkinsoni tõbi, vaimse alaarengu dementsuse korral: 2- basaalganglionide