Diagnoosimine on oluline, sest kui raskused on määratletud, on lapse eest kergem hoolitseda ja alustada õiget ravi. Tekib arusaam, et tegemist ei ole mitte viletsa kasvatusega vaid abivajaja lapsega (Rääk, 2002). 7 1.3 Ravimid 1955a. leiutati ravim nimega ritaliin, millel olid mõned ebatavalised omadused. Täiskasvanutele toimis ritaliin ergutina, umbes nii nagu 10-kordne kofeiiniannus, lastele depressandina rahustina. Ravimit hakati manustama lastele kellel ilmnesid järgmised sümptomid: ülemäärane kannatamatus ja närvilisus, võimetus istuda vaikselt ükskõik kui lühikese aja jooksul, suutmatus keskenduda isegi mängimisele ja mänguasjadele, unetus, lobisemine, ülemäärane ja pealetükkiv rääkimisviis, pidev vahelesegamine. Lisaks ritaliinile veel ka deksedriin ja Cylert suudavad aidata umbes 70% lastest maha rahuneda ja tegeleda millegagi, mis sarnaneb normaalse lapse tegevusega.
Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Sigareti suitsetamisel põhjustab tubakas sisalduv nikotiin organismis meditatsiooni toimega võrreldes vastupidiseid protsesse. Kroonilistel suitsetajatel esineb unehäireid, uinumine võtab kauem aega. Nikotiin on kofeiinist tunduvalt mürgisem, mõjub organismile kahetiselt: stimulandi ja depressandina (suurte koguste korral). Nikotiin tõstab südamelöökide sagedust ja vererõhku. Ta võib aeglustada hingamist selle muutuse tõttu arvavad suitsetajad ekslikult, et suitsetamine lõõgastab. Nikotiinitaluvus ja sõltuvus tekivad kiiresti. Tavaliselt ei suurendata pidevalt koguseid, vaid jäädakse püsima teatud tasemele. Väljakujunenud nikotiinisõltuvus teeb suitsetamisest loobumise raskeks. Loobunuil tuleb mõnda aega taluda närvilisust, unetust, peavalusid, alalist suitsunälga
annaabi.ee 
