võlakirjad ning investorid tasuvad ettevõttele saadud võlakirjade eest rahas. Tavaliselt vastab igale võlakirjale kindel laenusumma, näiteks 10 000 EEK. Tänapäeval esinevad võlakirjad enamasti mittemateriaalsel (dematerialiseeritud) kujul — võlakirja tingimused registreeritakse ning füüsilisi pabereid võlakirjade ostjaile välja ei jaotata. Võlakirjad registreeritakse sissekannetena depositooriumides ning nad kantakse investorite väärtpaberikontodele. Tavaliselt maksab emitent ehk kupongvõlakirja väljalaskja võlakirjaomanikele kindla aja tagant intressi ehk kupongi, mille garanteeritud protsent nominaalväärtusest on märgitud emissiooniprospektis. Kupongi makstakse harilikult üks või kaks korda aastas. Juhul kui intresside väljamaksmine toimub kaks korda aastas, väljendab antud intressiprotsent ikkagi aastast intressi.
teenuseid (EVK aktsionär, kes omab krediidiasutuse tegevuslitsentsi, panganduslitsentsi). Kontohaldur edastab EVK-le investorite taotlusi väärtpaberikonto avamiseks ning sulgemiseks, investorite korraldusi registritoimingute tegemiseks, edastab selleks vajalikke andmeid EVK-le. Korralduse väärtpaberiülekande tegemiseks võtab EVK täitmiseks (realiseerimiseks) pärast vastava korralduse saamist tehingu mõlema poole kontohaldurilt. Väärtpabereid hoitakse depositooriumides, teistes pankades või arveldussüsteemides. Pank võib valida haldureid ja volitada neid kliendi väärtpabereid ka teiste haldurite juures edasi deponeerima. Välisaktsiaid ostes ei ole hoita neid EVKs (Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium) vaid panga väärtpaberikontol. 126. Milles erineb turukäsk limiitkäsust? Kui kliendil on väärtpaberikonto olemas, siis saab ta anda kas pangas kohapeal või oma internetipanga kaudu järgmisi börsikäske: 1
annaabi.ee 
