2018 aasta seisuga elab linnades 75,1% ja maakohtades 24,9% elanikest. Loomulik iive oli 2019-2020 seisuga umbes 1,15%. 3. Umbes 80% rahvastikust on türklased, 20% kurdid. Lisaks neile on veel araablasi, kreeklasi,armeenlasi, bulgaarlasi, juute jpt. 1915. aastal tungis Venemaa sõjavägi peale Kirde Türgile. Selle jal toetasid Venemaad Armeenia vabatahtlike üksused ja Türgis elavad armeenlased. Kartes armeenlaste Venemaa poolele üle minemist hakati neid deporteerima Techiri seaduse järgi (kuigi armeenlasi polnud seaduses mainitud). Sele tulemusel algas ermeenlaste genotsiid. Tollane siseminister käskis vahistada ja hukata armeenlaste kogukondade juhid ning nii hävitati peaaegu kogu armeenlaste rahvus füüsiliselt Ida-Türgis ning alles jäänud aeti sealt alalt, kui nende ajalooliselt kodumaalt, minema. Hukkus 1-1,5 miljonit armeenlast. Kurdid elavad Türgi ida- ja kaguosas.
1938. aasta märtsis Saksamaal ja Austrias jäid juudi soost arstid, õpetajad, advokaadid, professorid ja ettevõtjad ilma tööst, kaotades võimaluse peret ülal pidada. Koolides aeti juudi lapsed tundidest välja, juudi soost üliõpilastel ei lubatud loenguid külastada. Juudi õpetajatel keelati õpetamine. Tuhanded üritasid emigreeruda. Neid, kes endale varjupaiga leidsid, sunniti reeglina loobuma kogu varast ja omandist. Selleks ajaks, kui Saksa ja Austria juute 1940. aastal hakati deporteerima, olid juutide ja mittejuutide vahelised ühiskondlikud ja majanduslikud sidemed peaaegu täielikult läbi lõigatud. 1941. aasta septembris jõustus viimane, sümboolne segregatsiooni akt: kodust väljudes pidid juudid üleriietel kandma kollast Taaveti tähte. 11 ,,Täna kohtasin oma endist sekretäri. Ta vaatas mulle lühinägelike silmadega teravalt otsa ja pöördus kohe eemale. Mul hakkas nii paha, et sülitasin taskurätikusse. Kord oli ta minu patsient. Hiljem kohtasin teda tänaval
annaabi.ee 
