23. vähk (45-70-aastased) 24. AIDS (25-45-aastased) 25. sõltuvusained (14-42-aastased) 10. september on ÜRO suitsiidiohvrite päev! "Eesti rahva tervis" 2000 Demograafiline katastroof 26. surmade arvu suurenemine sündide vähenemine 27. suremise kasv tööjõuliste inimeste seas (eriti meeste) 28. murranguliselt on halvenenud uue põlvkonna tervislik seisund 29. järsk õnnetusjuhtumite, mürgituste, traumade, enesetappude, mõrvajuhtumite jne tõus Uued depopulatsiooni riskid 30. AIDS'i plahvatuslik levik 31. imikute ja väikelaste suremuse suurenemine 32. 5-aastaste ja vanemate laste suremuskoefitsient 33. alaealiste kuritegevuse kasv, suremus alkoholimürgituste tagajärjel, tapmisjuhud, enesetapud, uppumised jne. Demograafilise katastroofi ja depopulatsiooni tagajärg on inimeste eluea vähenemine ja rahvuse väljasuremine (ehk varjatud risk). Referaat teha Esimesest 5 seadusest vähemalt esimesed 15§. 6
Demograafiline situatsioon Eestis Eesti demograafilise situatsiooni põhijooned määratleb 19. sajandi keskpaigas alanud ja enne Teist maailmasõda lõppenud demograafilise ülemineku periood ning selle kestel toimunud protsessid. Antud perioodile on iseloomulik kiire, koguni plahvatuslik rahvaarvu kasv. Sageli jätkub rahvaarvu suurenemine veel mitme aastakümne vältel peale demograafilise ülemineku lõppu, et seejärel stabiliseeruda või pigem depopulatsiooni kalduda. Eestis jõudis demograafiline üleminek põhijoontes lõpule enne Teist maailmasõda, kuid sündimus langes allapoole taastenivood juba 1920. aastate lõpul. Samaks ajaks oli keskmine eluiga 19. sajandi keskpaigaga võrreldes ligikaudu kahekordistunud. Surmapõhjuste struktuuris oli toimunud põhjapanev muutus endogeensete põhjuste kasuks, kuigi näiteks imikusuremus jäi sarnaselt teiste rahvastega veel küllalt kõrgele tasemele.
annaabi.ee 
