Osalevad närviimpulsside ülekandes Kasvu kontrollimine Rakkude diferentseerumine Valkude jaotus Liitvalgud: fosfoproteiinid, metalloproteiinid, kromoproteiinid, proteolipiidid, glükoproteiinid jt. Lihtvalgud: albumiinid, globuliinid, histoonid, prolamiinid, gluteliinid, protamiinid ja skleroproteiinid. Loomsed valgud struktuursed valgud ensüümvalgud transportvalgud kaitsevalgud kontraktiilsed valgud retseptoorsed valgud regulatoorsed valgud depoovalgud eksporditavad valgud Valgu struktuur ja koostis Üks või mitu peptiiti Tuhanded aminohapped Titin 3-3,7 megadaltonit Aminohappejäägid Liikuv Valkude struktuuritasemed Primaarne struktuur- aminohappeline järjestus Sekundaarne struktuur- aminohappejääkide stabiilne kolmemõõtmeline struktuur Tertsiaarne struktuur- kogu valgu kolmemõõtmeline struktuur Kvaternaarne struktuur- kahe või enama subühiku ehk alaühiku asend ruumis Saperonid
Taimse valgu osakaal peaks olema võrdne loomse valgu osakaaluga. Valkude paremaks omandamiseks võiks süüa teravilju koos piimatoodetega või kaunviljadega või munadega. Võib ka kartuleid süüa koos piimatoodetega. Kõrgenenud valguvajadus on jõutreeningul, vastupidavustreeningul. Loomseid valke võib jaotada näiteks nende funktsiooni alusel järgnevalt: struktuursed valgud ensüümvalgud transportvalgud kaitsevalgud kontraktiilsed valgud retseptoorsed valgud regulatoorsed valgud depoovalgud eksporditavad valgud Valkudel on organismis mitmeid funktsioone vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, osalevad paljude ühendite transpordis, annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal. Valkudega on soovitatav katta 1015% päevasest toiduenergiast. Verehüübimisvalk fibrinogeen Kokkuvõte
[ ...] 3. Transpordivalgud lokaliseeruvad põhiliselt vedelates kudedes (kehavedelikes) ja rakumembraanides. Näiteks rakendub hemoglobiin O2 transpordil, lipoproteiinid kannavad edasi rasvhappeid ja transferriinid rauaioone. 9 4. Kaitsevalgud (immunglobuliinid) moodustavad organismi kaitsemehhanismi infektsiooni ja insaviooni korral. 5. Depoovalgud ladestuvad mõnele spetsiifiliste ainete koostises leiduva raua deponeerimiseks maksas ja põrnas. Üldreeglina pole valkude deponeerimine loomorganismidele iseloomulik. 6. Kontraktiilsed valgud rakenduvad lihaste kontraktsiooni liikumisavalduste korraldamisel loomsetes kudedes. Need valgud on võimelised spetsiaalse transformeeriva mehanismi kaudu muundama keemilist energiat mehaaniliseks. 7
Ensüümid, mis katalüüsivad erinevaid elusaine reaktsioone, on ka proteiinid. Valgud ehk proteiinid on aminohapetest koosnevad biopolümeerid, kus aminohapped on ühendatud peptiid(amiid-)sidemetega. Aminohapped on karboksüülhapped, mis sisaldavad CO2H ning aminorühma NH2 · struktuursed valgud · ensüümvalgud · transportvalgud · kaitsevalgud · kontraktiilsed valgud · retseptoorsed valgud · regulatoorsed valgud · depoovalgud · eksporditavad valgud 14. Millised on lipiidide põhilised liigid ning nende bioloogilised funktsioonid? Fosfoglütseriidid on glütserooli estrid, milles kaks OH-rühma on esterdatud rasvhapetega ja üks fosforhappega. Fosfolipiidid on rakumembraanide oluline ehitusmaterjal, nad moodustavad ca 90% membraani lipiididest. Vahad on apolaarsed lipiidid, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete ja pika süsinikuahelaga alkoholide (nn rasvalkoholide) estrid
annaabi.ee 
