tuleks kõrge sulamistemperatuuriga sea-, lamba- ja veiserasva kasutamist. Süsivesikud-on inimesele kõige olulisemaks energiaallikaks. Aju tööks vajalik energia saadakse praktiliselt ainult glükoosi oksüdatsiooni tulemusena. Süsivesikute piisav hulk toidus väldib kehavalkude kasutamist energeetilisel otstarbel. Süsivesikute ja rasva vaeguse korral hakkab organism energiavajaduse rahuldamiseks tarbima glükogeeni, depoorasvu ja seejärel valke, eeskätt lihasvalke. Süsivesikud katavad ligikaudu 60% ööpäevasest energiavajadusest. Kõrgeim süsivesikute vajadus on 14 17 aastastel noorukitel, kusjuures noormeestel on see suurema lihasmassi tõttu suurem kui samavanustel neidudel. Päevane süsivesikute vajadus on otseses sõltuvuses indiviidi kehalisest aktiivsusest ja kehalisest koormusest. Kehaline koormus tõstab oluliselt süsivesikute vajadust. Mida suurem on
Rasvade ainevahetus. Lõhustatakse glütseriin, rasvhapped. Küllastatud-sünteesib ise, küllasnud- peab saama toidust. Struktuurrasv- ehitusmaterjel kudedes. Rakumembraani ehitsuseaine, nahaaluste osa, vitamiinid. Vitamiinidega võrdne väärtus. Aendamatud rasvhapped. Taimsest rasvast, kala. Depoorasv. Nahaalune rasv. Energiaallikas. Fikseerib kõik siseelundid. Kaitseb siseorganeid alajahtumise eest. Organism saab rasva toiduga. Kui sööme liiga palju süsivesikuid, sünteesitakse depoorasvu. Depoorasv kuulub uuendumisele, energia tootmine, struktuur-ehituslik. Organismi energiaallikad. Süsivesikud-60%, rasvad-30%, valgud-10% süsivesikud saavad kasutada kõik keharakud. Rasvad saab toota anergiat väga suure hingamishulgal. Vähem hapnikku, süsivesikute hulgal. ATP-universaalne energia vahendaja. Energiarikas aine mille lõhustumisel vabaneb energia, energia arvelt saab organim funktsioneerida. Rakk sureb kui atp ei sünteerita, energiavaru 4-5sek jooksul rakk sureb.