astuma lepingulisse suhtesse olenemata subjekti tahtest on oluline, et riik võtaks kasutusele ka vajalikud meetmed säilitamaks kogutud vahendeid ning tagamaks nende mõistlik investeerimine lähtuvalt üldistest standarditest. Käesoleval ajahetkel on riik võtnud pensionifondidesse paigutatud vahendite kaitseks kasutusele mitmeid meetmeid. Üheks olulisemaks meetmeks võib pidada kohustust hoida pensionifondi varad lahus nii fondivalitseja kui depoopanga varadest. 23 Sellest tulenevalt ei kuulu ka pensionifondi raha depoopanga ega ka fondivalitseja pankrotivara hulka ning pensionifondi varade arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid fondivalitseja või depoopanga pankroti korral.24 Nimetatud meede on võetud kasutusele tagamaks pensioniosaku omaniku varade säilimise fondivalitseja pankroti korral. Tagamaks, et pensioniosaku omaniku seni kogutud vara otstarve säiliks on riigi poolt loodud
tahab fondist raha välja võtta. Fondiosanikega sõlmitud lepingus on kindlaks määratud, kuhu fondihaldur võib nende raha paigutada ning kui palju ta saab oma tegevuse eest tasu. Mõlemat tüüpi fondi osakuid või aktsiaid ei või avalikult välja lasta ilma emissiooniprospektita. 107.Mida tähendab fondide puhul varade lahususe printsiip? Fondi haldamisel kehtib varade lahususe printsiip, mis tähendab, et halduri varad ja depoopanga varad peavad olema lahus fondi varadest ning fondivalitseja finantsraskuste või pankroti korral ei rahuldata nõudeid fondivalitseja vastu fondi varadest 108.Mis iseloomustab Eesti II samba pensionifonde (tooge näiteid fondidest)? II. samba fondi puhul inimene paigutab ise 2% brutopalgast ja saab juurde riigilt 4% palgast. 1983. aastal ja hiljem sündinutele on 2 sammas kohustuslik. Kui isik soovib enam pensionipõlveks säästa, kui pakub seda 2
annaabi.ee 
