teda hirmutatakse, aga ka kui kardetakse, et kannatanu sureb saadud haavadesse. Kas siis saab deponeerida, kui kahtlustatavat ei ole? Kui ei ole kahtlustatavat ja süüdistatavat, siis määratakse kaitsja potentsiaalse kahtlustatava/süüdistatava huvide kaitseks, kes jälgib, et järgitaks protseduuri reegleid ja saab küsimusi esitada tunnistajale - § 291 lg 1 p 4 ja 5. 5) Tunnistaja on kaugel/kulukas ja ebaoluline. Deponeerimata ütlused, kui: - Usaldusväärsus - Oluline asjaolu - Võimalus vastuväiteid esitada. Eestis ei vannutata tunnistajaid, ainult hoiatatakse. Ainult tsiviilkohtumenetluses vannutatakse pooli, tunnistajaid ikka hoiatatakse. Kohtuvälised ütlused ei hõlma mitte ainult tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi, vaid see kehtib ka vastastamise ja ütluste seostamisele olustikuga. Vastastamine – kahte tunnistajat kuulatakse korraga üle. Nad on vastamisi ja üritatakse
detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-106-13, p 13.) 3-1-1-101-15 (varasemate ütluste lubatavus tõendina) 33. Tunnistaja või süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlusi, mis on avaldatud KrMS § 289 lg 1 (§ 293 lg 1) alusel, ei saa kasutada tõendina tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks, välja arvatud KrMS § 289^1 lg-s 2 sätestatud juhul. Asjades nr 3-1-1-131-13 ja 3-1-1-25-15 käsitletud võimalus jätta KarS § 289 lg 1 (§ 293 lg 1) alusel avaldatud deponeerimata ütluste ja sama isiku ristküsitlusel antud ütluste osalise vastuolu korral ütluste see osa, milles vastuolusid ei ole, tõendikogumisse, puudutab üksnes ristküsitlusel antud ütlusi. Asjaolu, et ristküsitlusel antud ütlused on mingis osas vastuolus sama isiku kohtueelses menetluses antud deponeerimata ütlustega, ei anna kohtule alust jätta ristküsitluse tulemina saadud ütlusi kõrvale ja eelistada tõendina kohtueelses menetluses antud ütlusi. (p 30) Vt lisaks 3-1-1-52-06; 3-1-1-
annaabi.ee 
