neuronist teise Aktsioonipotentsiaal neuroni membraani elektrilise laengu muutus, neuronis liikuva signaali füüsikaline alus NS infokandja!! Puhkepotentsiaal pingeerinevus kahel pool neuroni membraani, kui neuron ei ole erutunud. Erutuslävi neuroni sisemuse ja välispinna pingeerinevus, mille ületamine kutsub neuronis esile erutuse Refraktaarsusperiood aktsioonipotentsiaalile järgnev aeg, mille vältel membraan ei ole uueks aktsioonipotentsiaaliks valmis. Depolariseeruma membraan kaotab talle omase elektrilaengu Propagatsioon aktsioonipotentsiaali edasiliikumine mööd aksonit tingituna aksoni membraanis toimivatest järjestikustest elektrilaengu muutustest. Kõik-või-mitte-midagi-seadus aktsioonipotentsiaali suurus ja levikiirus on alati sama suured, sõltumata ärrituse tugevusest Sünaps kahe naaberneuronivaheline pilu Agonist aine, mis soodustab neuromediaatori e neurotransmitteri tegevust, vastand: antagonist. NÄRVISÜSTEEM: 1
mille sisemine erutus sagedus on väiksem kui sinuatriaalsõlme rakkudel, suurendab sisemisest sagedusest kiirem erutumine hüperpolariseerivate ioonide voolu. Na+ sissevool suureneb kui raku depolariseeritakse ning normaalse raku sisese Na+ kontsentratsiooni hoidmiseks aktiveerub Na+-K+-ATPaas pump. Suurenenud pumba aktiivsus põhjustab suurenenud hüperpolariseerumist ja vähendab depolarisatsiooni sagedust. Overdrive suppresion vähendab raku automaatsust, kui rakk on sunnitud depolariseeruma kiiremini oma sisemisest sagedusest3. Müokardirakud on elektriliselt seotud ning selle seostumise vähenemisel väheneb ka sammuandja rakkude supresseeriv mõju teistele rakkudele. Näiteks normaalsete suppresseeritud rakkude mitte-paardumine AV-sõlmes (isheemilise kahjustuse tõttu) võib vähendada inhibeerivat elektritoonilist mõju ja suurendada automatsimi, mis põhjustab ektoopiliste rütmide tekitamist latentse sammuandja koe poolt3. 2. Arütmia tekkemehhanismid