K+ ioonide väljavool rakust kuni saavutatakse K+ ioonide tasakaalupotensiaal. Ehk närvirakk repolariseerub. AP faasid on: * depolarisatsioonifaas – esialgne väga kiire pot. muutus, rakumembraan depolariseerub Na + ioonide sissevoolu tõttu. * repolarisatsioonifaas – K+ ioonid voolavad rakust välja, taastatakse puhkepotensiaal. Repolarisatsioonifaasil eristatakse omakorda hüperpolariseerivat (veel rohkem neg) ja depolariseerivat järelpotensiaali (tagab Na/K-pump), millele järgneb pot. jõudmine puhkeoleku tasemele. Rakumembraan on taas polariseeritud ja valmis uusi AP genereerima. Välis- või sisekeskkonna muutus (ärritaja) peab olema piisavalt tugev (läviväärtusest), kestev ja tekkima kiiresti. 3.7. Aktsioonipotentsiaali vallandumistingimused."Kõik või mitte midagi" seadus. AP peamine omadus on, et see käitub ‘kõik või mitte midagi’ põhimõttel. See
K+ liigub rakust välja. Algul taastub puhkeolekule iseloomulik membraanipolarisatsioon, hiljem ka ioonide jaotus rakus ja väljaspool rakku,see on aktsioonipotentsiaali repolarisatsioonifaas. ÜheAP jooksul läbi rakumembraani liikuv ioonide hulk on kaduvväike. Närvikiud suudaksid levitada sadu tuhandeid närviimpulsse enne kui Na+-K+-pumpseiskuks. Ioonivahe ühtlustumisel impulsid siiski lõppeksid. ·Repolarisatsioonifaasil eristatakse hüperpolariseerivat ja depolariseerivat järelpotentsiaali, millele järgneb potentsiaali jõudmine puhkeoleku tasemele. Repolarisatsiooni faasi lõpul on rakumembraan taas polariseerunud olekus ja valmis uusi aktsioonipotentsiaale genereerima. REFRAKTAARSUS ·Koe erutuvuse langust nimetatakse refraktaarsuseks. Täielikult puudub erutuvus närvikoel AP depolarisatsioonifaasi ajal 0,5...1,0 ms jooksul (vrd südamelihasrakul 200ms), seda nimetatakse absoluutse refraktaarsuse perioodiks
annaabi.ee 
