Aktsioonipotensiaal (membraani-tegevuspotensiaal)e vastus ärritusele, mil membraani välispind omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu, aktsioonipotensiaali amplituud on sõltuvalt koest 60-120mV.Erutus kujutab endast rakumembraani depolarisatsiooni levikut mööda erutatava koe membraani, nn depolarisatsioonilainet, mis on närviimpulss kui kiireim levinuim informatsiooni edastamise viis. Aktsioonipotensiaali depolarisatsioonifaasi pikkus u 0,5 m/s, millele järgneb aksioonipotensiaali repolarisatsioonifaas. Peentes närvikiududes on erutslaine kiirus 0,3-3m/s, müelliinkattega kiududes diameetriga 1-22mikromeetrit levib erutus hüppeliselt müelliinkatteta sooniselt teisele müelliinkattega soonisele 3-130m/s. Rakult-rakule levib erutus sünapsi vahendusel, mis on moodustunud närviraku aksonite ja dendriitiide vahel, ja rakusoomadega ühendused. Erutuse ülekandemehhanismid on kas keemilised või elektrilised.
närviimpulsse enne kui Na+-K+-pumpseiskuks. Ioonivahe ühtlustumisel impulsid siiski lõppeksid. ·Repolarisatsioonifaasil eristatakse hüperpolariseerivat ja depolariseerivat järelpotentsiaali, millele järgneb potentsiaali jõudmine puhkeoleku tasemele. Repolarisatsiooni faasi lõpul on rakumembraan taas polariseerunud olekus ja valmis uusi aktsioonipotentsiaale genereerima. REFRAKTAARSUS ·Koe erutuvuse langust nimetatakse refraktaarsuseks. Täielikult puudub erutuvus närvikoel AP depolarisatsioonifaasi ajal 0,5...1,0 ms jooksul (vrd südamelihasrakul 200ms), seda nimetatakse absoluutse refraktaarsuse perioodiks. Sellele järgneb suhtelise refrataarsuse periood ca 3ms (vrd südamelihasrakul 20-50ms). ·AP tekke momendil koe erutuvus langeb, uusi ärritajaid selles piirkonnas vastu ei võeta ja erutus levib edasi naaberalale, kus membraan on puhkeseisundis. See määrab impulsi levimise suuna. Tagasi levik pole võimalik erutuvuse puudumise tõttu.
annaabi.ee 
