võetakse omanikult ära ja saadetakse kolooniatesse tagasi KUID nad ei saa vabaks. Pariisis ei saadetud neid kolooniateks. Louis XVII ka seadus , mis oli aga rassistlik, naha värv olimäärav, kõikidel mustanahalistel oli keelatud pr tulla. Kuni 13 saj oli allikate keskne termin mittevabade tähistamiseks servus ( pl servi). Domineeriv ja põhjustanud vaidlusi, kas selle all mõeldi 15 saj käsitletud pärisorje ( serfs, servage) , või oli tegemist orjusega rooma õiguse tähenduses. Depatid olnud ägedad ja kestavad tp välja. Üldine seisukoht, et mingil juhul ei tohiks üheselt määratavaid def anda servustele, sest allikad ei võimalda hinnata servuste tegelikku olukorda. Servid olid alati mittevabad ja sõltuvad üh liikmed. Brock juhtis enne sõda juba tähelepanu sellele, et servus orja tähenduses rooma mõistes hakkab pigem kaduma 11 saj, II rooma orjuse termin mancipum on hakanud pigem tähistama sõltlasi ja mittevabasid kui lihtsalt orje. Brocki
revideerimisele, tuleks vähendada riigikogu võimu ja riigikoguliikmete arvu ja selle arvel laiendada valitsuse võimu, tuleks luua riigipea funktsioon - aga see jäi valimiseelseks propagandaks. Esmakordselt võeti põhiseaduse muutmise idee praktiliselt ette peale putsikatset, aga see ei oleks olnud põhiseaduse täielik muutmine - valitsus rikkus põhiseadust Laidoneri ametisse kutsumisega (põhiseaduse järgi võis ülemjuhataja ametisse kutsuda vaid sõja puhkedes). Sisuliselt algasid depatid põhiseaduse muutmise kohta 1926. aastal. Selle alustas Põllumeestekogud, täpsemalt Konstantin Päts. Just tema oli see, et 1926. aasta kevadel Põllumeeste Kongressil pidas sütitava kõne ja nõudis kongressi toetust. Põhiseaduse muutmise eelnõu - sept 1926 esitati see Põllumeestekogude nimel Riigikogule. Sellest Pätsi esimeses põhiseaduse muutmise eelnõu nõudis presidendi ametisse
annaabi.ee 
