Korteriomanikud usaldasid neid, kuid firma ei soostunud nende probleemiga kohe tegelema, arvates, et see ei puutu neisse ning hüvitist maksma ei pea. Samas oli kindlustusfirma hüvitise mittemaksmisest keeldumine mõneti õigustatud, sest kahju oli tekkinud kellegi teise hooletusest ning ükskõiksusest. Eetiline valik Utilitaarse ning avar egoistliku analüüsi põhjal võiks hüvitise maksmine olla pigem kasulik kui kahjulik. Samuti toetab hüvitise maksmist enamus deontoloogilisi õigusi ning kohustusi. Kindlustusfirma kasuks, st hüvitise mittemaksmise poolt räägib hetkel põhimõtteliselt ainult kitsas egoistlik kaalutlus. Peale nende eetiliste analüüside läbitöötamist võiks selle juhtumi puhul olla kõige parem lahendus kompromisslahendus: nii kindlustusfirma kui ka korteriomanikud ise maksavad kahju kinni. Tegelikkuses umbes selline see lahend välja nägigi- suurema osa kahjust hüvitas
saagi öelda, et me toimisime moraalselt (ütlesin gangsterile, et süütu inimene on minu kodus). 49. Antiikse vooruseetika kesksed küsimused. Millest on tänapäeval tingitud huvi antiikse vooruseetika vastu? Keksne küsimus on ,,Missugune inimene pean olema?" ja mitte ,,Missugune tegu on moraalselt õige?" Tänapäval on tekkinud huvi atiikse vooruseetika vastu, kuna ei olda rahul reeglipõhiste eetikateooriatega. Anscombe ründas deontoloogilisi moraaliteooriaid väitega, et nad on sisemises vastuolus, kuna on seadus, aga pole seadusandjat. 50. Iseloomustage vooruseetikat ! Teopõhiste (deontiliste süsteemide areetiline kriitika) . Vooruseetika on teooria, mille järgi eetilise hinnangu objektiks on teo tegija karakter, mitte niivõrd tegu ise. See ei keskendu mitte nii palju tegevusele endale ja teo tagajärgedele, vaid inimesele, kes teo toime paneb. Keksne küsimus on ,,Missugune inimene pean olema
annaabi.ee 
