on. Samas võib argumenteerida, et ehkki te püüate valetades kaitsta naise elu, võib mees vihastada ja teile haiget teha või isegi tappa ning seejärel ka oma naise üles leida ja tappa. Võib-olla mehe viha lahtub ja ta läheb hoopis minema. Kanti järgi kui te valetate ja mees teeb seepeale midagi halba, jääb see teie südametunnistusele. Samas, kui olete rääkinud tõtt, olete igal juhul süüst vaba. Teiseks heidetakse Kanti deontoloogiale ette liigset ratsionaalsust. Moraal põhineb loogilisel ja kiretul kalkulatsioonil, millel pole mingit seost moraalse motivatsiooniga. Kanti eetika heidab kõrvale emotsioonid ning tunded nagu armastus, sõprus, hool. 4. TÄHTSAMAD KANTI TEOSED · ,,Puhta mõistuse kriitika" (1781) · ,,Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena" (1783) · ,,Aluspanek kommete metafüüsikale" (1785) · ,,Praktilise mõistuse kriitika" (1788)
50. Iseloomustage vooruseetikat ! Teopõhiste (deontiliste süsteemide areetiline kriitika) . Vooruseetika on teooria, mille järgi eetilise hinnangu objektiks on teo tegija karakter, mitte niivõrd tegu ise. See ei keskendu mitte nii palju tegevusele endale ja teo tagajärgedele, vaid inimesele, kes teo toime paneb. Keksne küsimus on ,,Missugune inimene pean olema?" ja mitte ,,Missugune tegu on moraalselt õige?" Vooruseetika vastandub nii utilitarismile kui deontoloogiale. Põhiseisukohad: Tähtis pole teha õigeid asju, vaid omada õigeid motiive, emotsioone. Oleme vastutavad oma iseloomu eest, saame seda kujundada. Me ei pea mitte ainult tegema head, vaid ka armastama head. Pole tähtis, mida ma teen vaid milline olen. Pole tähtis vaid see, kas inimene räägib tõtt, peab lubadusi, ei puutu võõrast vara, vaid ka see, et tal puuduks kiusatus seda teha. Kui inimene on aus, on tal seadumus head teha. Inimene on aus, sest tal on selline iseloom