hindaks teleoloog käitumise õigsust või väärust (valetamine...) selle järgi, mis see endaga kaasa toob. Teleoloogi jaoks pole olemas teo sisemist väärtust. Valetamise puhul on halb valetamise tagajärg. Kui vale teeb kasvõi natuke head, kui tõerääkimine, siis on kohustus valetada. II Deontoloogiline eetika ehk kohuse-eetika Käitumise moraalne väärtus asub neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata kõigele (vaatamata tagajärgedele) moraalselt kohustuslikud. Deontoloog aga peaks näit. valetamist ennast sisemiselt vääraks. III Vooruseetika Eetikateooriad, kus keskseks on vooruse mõiste. I Teleoloogiline eetika ehk tagajärje eetika 1. Utilitarism teleoloogilise teooriana Utilitarism on tuntuim teleoloogiline teooria. • Konsekventsialistlik printsiip (tagajärje eetika): kõigepealt uurime välja erinevate tegude võimalikud tagajärjed ja siis otsustame, kas need teod on õiged e. moraalselt head.
Standard moraalselt õige Standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise käitumise moraaliväline väärtus. Näit. “Tegu jaoks on objektiivne väärtus (moraalne väärtus on tegudes on moraalselt õige, kui toodab endis) võimalikult palju hüve ja vähe kannatusi Egoism: Moraalsuse Teo-deontoloog. teooriad: standardiks on isiklik hüve Moraalsuse standardit ei saa Utilitarism: Moraalsuse üldistada: tuleb otsustada iga standardiks on ühiskondlik kord eraldi (Sartre) hüve Reegli-deont. teooriad Saame tuletada moraalselt õige 6
annaabi.ee 
