pruugi see teos mulle mitte iga kord meeldida ja selles pole probleemi. Teose väärtus on midagi püsivat, seevastu kui meeldimine on midagi efemeerset ja ebapüsivat (vt Gracyk 1999). (Kimbatusest "headuse" määratlemisega psühholoogiliste reaktsioonide kaudu, vt Wolterstorff 2005, Beardsley 1970). 11. Selgitage milles seisneb deontilise allumatuse tees! 2. Deontilise allumatuse tees: Traditsiooniline vastus lähtub arusaamast, et meeldimine ei allu deontilistele tehetele meeldimist ei saa mõttekalt: kohustada, ette kirjutada, nõuda. "Esmalt tuleb jõuda otsusele ühe eelneva küsimuse suhtes. Mis on need "asjad", mida kuulutatakse kohustuslikuks, lubatuks, keelatuks jne? Me nimetame neid "asju" tegudeks." Georg Henrik von Wright (2001). 12. Mida saab näidata robustse subjektivismi näitega? Robustne subjektivism: Standardeid ei avastata, vaid luuakse. Järelikult, on võimalik luua ka meeldimisele tuginevaid standardeid
Intensionaalse loogika ajalugu alustatakse G. Fregega, kes analüüsis, mida tähendab väide ,,Ehatäht on koidutäht" ja kuidas see sõltub väitja uskumustest. Intensionaalses loogikas on välja töötatud väga erinevaid süsteeme üpris keeruka formalismiga, mis kasutavad ka võimalike maailmade semantikat. Doksastilise loogika lihtsamates variantides kasutati modaalseid operaatoreid ,,... usub, et ..." ja ,,... on veendunud, et ..." sarnaselt deontilistele operaatoritele ,,lubatud" ja ,,kohustuslik". Deontilises loogikas oli subjekt (agent), kelle jaoks mingi toiming oli nt lubatud, intensionaalses loogikas on subjekt, kes usub midagi. Nt ,,x usub, et p" kirjutati Bp, kusjuures x on mingit subjekt. Üks aksioom on nt ,,Kui x usub, et p, siis ta ei usu, et mitte-p", valemina Bp ¬B¬p. Intensionaalse loogika printsiipe: · subjekt ei saa uskuda ja kahelda ühel ajal; · subjekt ei saa olla korraga veendunud ja lükata tagasi;
annaabi.ee 
