(nagu teleoloogilised süsteemid). Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed.Teleoloogilise teooria kohaselt määrab teo moraalse õigsuse teo tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui suur on teost saadav kasu. Mida suurem on kasu, seda parem on tegu moraalses mõttes. 15. Kritiseerige teopõhiseid (deontilisi) eetikasüsteeme vooruseetika positsioonilt (vähemalt kolmel viisil)? 1. Liigne ratsionaalsus ( D.. eetikal). Moraal põhineb loogilisel ja kiretul kalkulatsioonil, millel pole mingit seost moraalse motivatsiooniga. Kanti eetika heidab kõrvale emotsioonid ning tunded nagu sõprus, armastus, hool jms. 2. Uksele koputab naabrinaine, kes palub, et te teda vägivallatseva mehe eest varjaksite. Peidan naabrinaise riidekappi. Siis tuleb mees ja küsib kus naine on
Malcolm Budd (1995). Pealegi kas (i) spetsiifiline või (ii) kumulatiivne headus? 7. Kuidas on hindamise ja meeldimise probleemiga seotud psühholoogilised eeldused? "Psühholoogilised" eeldused: Mis on meeldimine? Hindamise ja meeldimise vahekorra analüüsides kasutavad esteetikud (ja ka kriitikud) läbisegi ja ebajärjekindlalt mitmesugust psühholoogilist sõnavara. "meeldivus", "nauding", "rahuldus", "maitse-elamus". 8. Iseloomustage meeldimisega seotud temporaalseid ja deontilisi küsimusi! Temporaalsed eeldused: Küsimus "kas hea kunst peab meeldima?" jätab määratlemata meeldimise aset leidmise aja. Kas meeldimine leiab aset kunstiteose kogemise/hindamise ... i.eel (aprioorne meeldimine), ii.kestel (sünkroonne meeldimine), iii.järgselt (aposterioorne meeldimine). Deontilised eeldused: kr deon (gen.: ) `kohustus', Probleemid kohustust, lubatavust jms väljendavate mõistetega: "võib", "tohib", "on lubatud", "on soovitatav", "on kohustuslik", "on nõutav". 9
annaabi.ee 
