peaksid tegema filosoofid. Rumal rahvamass võib pahasid tegusid teha ja teda tuleb ohjeldada võimuinstituudi abil. Vägivald tuleb riigi kätesse anda: "riik on vägivallamonopoli valdaja", nagu märgib Max Weber (Goodwin 1994: 574). Eeldus inimese halbusest (või siis rumalusest) on kõige alus: kui aktsepteerida võimu, võib sellele tuginedes põhjendada iga riigiinstitutsiooni ning kummutada pea kõik anarhistlik-kriitilised väited. Kui see eeldus on tõsi, on riik vajalik. "[I]deoloogia- mõiste taga [on] nostalgia justnagu-läbipaistva teadmisvormi järele, mis oleks vaba kõikidest vigadest ja illusioonidest, ning repressiooni-mõiste taga igatsus võimuvormi järele, mis jääks puhtaks igasugusest sundusest, järelevalvest ja normide kehtestamisest," märgib Michel Foucault (Krull 1996: 161). Pjotr Kropotkin oma raamatus "Vastastikune abi" käsitleb seda temaatikat. Ta üritab tõestada, et Hobbesi seisukoht kõikide sõjast kõigi vastu ja ka näiteks postdarvinistide
Sõnaga saab saata häid sõnumeid kauge maa tagant. Sõnaga võib ka vihma tekitada või tuult vaigistada. 7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Sõna ja keel pole antropoloogilised ega kultuurilised väärtused vaid sõna kuulub kosmilise korra juurde Loogos ja Herakleitose arvamus. Loogos ehk sõna on maailma enese struktuur. Inimese kõne on selles midagi eraldiseisvat. Kuna ka kristliku deoloogia järgi oli enne sõna siis võib öelda, et sõna oli jumala juures ja sõna oli jumal. Judaismis ilmutab Jehoova ennast sõnadega ja loob nendega maailma sõnadega “saagu valgus” ja valgus sai. Haideger aga kirjutab, et analüüsides keele olemust ei huvita meid rääkimise kuivõrd ütlemise võime. Võib rääkida palju aga ütelda vähe. 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Keelerelatiivsuse hüpotees pärineb Wilhelm von Humboldt. Hüpoteesi kohaselt keel pole
annaabi.ee 
