Emailiprismad on ümbritsetud prismamembraaniga. Emaili tugevust kindlustavad emailiprismade S-kujuline paigutus ja jätkete olemasolu naaberprismade vahel. Interprismaatiline substants võib olla lubjastunud (kleepaine) või lubjastumata (emailikimbud ja emaililamellid). Emailil on vahelduvvöödid ja paralleelvöödid. Emaili vastupidavus sõltub tema alla jäävast dentiinist. Emailil puudub võime regenereeruda. Dentiin koosneb põhiainest, mille läbivad dentiinikanalikesed. Dentiin on rakuvaba ning avaskulaarne kude. Dentiini põhiaine sisaldab kollageenfibrille ja mukoproteiine. Välimises kihis on valdavalt radiaalkiud, sisemises kihis paiknevad enamuses pikikiud. Odontoblastide vahele tekkivad Korffi kiududeks. Dentiini sisemistes kihtides tangentsiaalselt paiknevad Ebneri kiudud. Dentiinis seespool paiknevad kollageensetel kiududel kristallid, väljaspool – globulaarne ja interglobulaarne dentiin. Tsement katab hambajuurt ja hambakaela
emaililamellideks Väljastpoolt on email kaetud primaarse emailikutiikuliga Soontevaba kude, ei sisalda närve, rakud puuduvad Hamba põhimassi moodustab dentiin, mida toodavad odontoblastid ja see kude sarnaneb omaduste poolest põimikluuga Dentiin moodustab hambast kõige suurema osa ja ümbritseb hambaõõnt ja juurekanalit Rakuvaba ja avaskulaarne kude, koosneb põhiainest, mida läbivad dentiinikanalikesed Dentiini katab väljastpoolt email, juureosas tsement Predentiiniks nimetatakse lubjastumata dentiini, mis paikneb dentiini ja odontoblastide vahel, moodustub kollageensetest kiududest ja amorfsest põhiainest Reaktsioonina hamba kahjustusele moodustub sekundaarne dentiin Tsement katab hambajuurt ja -kaela, jaguneb primaarseks e rakuvabaks (dentiini peal kogu hambajuure ulatuses) ja
annaabi.ee 
