trükitavalt pinnalt ehk optilist tihedust · On kahte liiki densitomeetrid: 1. Valguse peegeldumist ja neeldumist mõõtev kindlal aritmeetilisel väärtusel mõõtmistulemusi andev densitomeeter (Reflection densitometer) 2. Valguse ülekandumist ning läbivust mõõtev densitomeeter (Transmission densitometer). Kasutatakse filmide ja teiste läbipaistvate materjalide mõõtmiseks Mõõtmine densitomeetriga Trüki juures kasutatakse mõõtmiseks densitomeetrit, kus mõõdetakse põhiliselt järgmisi parameetreid: 1. Densiteeti ehk värvitugevust. Heledust 2. Rastriprotsenti 3. (Rastri)punktikasvu 4. Trappingut ehk värvide kattevõimet (kleepuvust) 5. Hallitasakaalu Densitomeetri ehitus Densitomeeter mõõdab CMYK värvi heledusi läbi erinevate filtrite. Need ehitatakse nii, et nad "näeksid" inimese silmaga sarnaselt. Valguse peegeldumisel tekkivate hälvete vähendamiseks kasutatakse polarisatsioonifiltrit.
värvi ja AM rastri jaoks ei ole piisaval hulgal moiré-vabasid rastrinurkasid. Näiteks 6 värvilise hexachrome trüki puhul, kui lisaks traditsioonilistele CMYK värvidele on kasutusel ka oranž ja roheline. Hübriidraster on kõige uuem trükirastri liik ning selle puhul püütakse ühendada AM ja FM rastri tugevamaid külgi 40. Milleks kasutame spektrofotomeetrit ja densitomeetrit (tööpõhimõtted)? Spektrofotomeetria uurib ainete ja materjalide võimet mõjutada elektromagnetilist kiirgust, mis skaala optilises ehk nähtavas osas tähendab värvi. Kasutatakse värvuse mõõtmiseks ja erinevuste kirjeldamiseks. Kõige sagedamini kasutatakse värvuse mõõtmiseks CIELAB mudelit. Densitomeetriga mõõdetakse: 1. Värvide optilist tihedust ehk densiteeti. Mõõtmisühikuks on D ja väärtused jäävad 0
annaabi.ee 
