densitomeeter (Transmission densitometer). Kasutatakse filmide ja teiste läbipaistvate materjalide mõõtmiseks Mõõtmine densitomeetriga Trüki juures kasutatakse mõõtmiseks densitomeetrit, kus mõõdetakse põhiliselt järgmisi parameetreid: 1. Densiteeti ehk värvitugevust. Heledust 2. Rastriprotsenti 3. (Rastri)punktikasvu 4. Trappingut ehk värvide kattevõimet (kleepuvust) 5. Hallitasakaalu Densitomeetri ehitus Densitomeeter mõõdab CMYK värvi heledusi läbi erinevate filtrite. Need ehitatakse nii, et nad "näeksid" inimese silmaga sarnaselt. Valguse peegeldumisel tekkivate hälvete vähendamiseks kasutatakse polarisatsioonifiltrit. Mittepolariseeritud Mittepolariseeritud Valguse peegeldumise valgusvalgus suund Valguse murdumise suund
Punkti suuruse kasv peab jääma kindlasse vahemikku. 3. Trappingut (kahe värvi ületrükk) ehk kleepuvust. Trappingu õigsus tagab pooltoonide õigsuse. 4. Halli tasakaalu. Võrreldakse omavahel 50% musta värvivälja ja 50% CMY (C 50%, M 40% jaY 40%). Kui nende erinevus jääb lubatu piiridesse, siis on ka kogu trükk tasakaalus. Lähemalt käsitleme kõiki mõõdetavaid suuruseid trükikvaliteedi peatükis. densitomeetri põhimõtteskeem Paberitelt mõõtmisel peab kindlasti arvestama taustaga, mille pealt mõõtmisi teostatakse. Taustaga arvestatakse ka profiilikirjeldustes, kus ära määratud, millise taustaga mõõtmisi tuleb teha. Probleem on selles, et paberid on mingil määral läbipaistvad. Kui trükitakse ühepoolse poognamasina või rullimasinaga, siis tavaliselt sattuvad paberi pooltel mõõteskaalad kohakuti
võimaliku vaeguse tunnused: osteoporoos, lihaskrambid, südamepekslemine, kõrge vererõhk, unetus, jalalihaste nõrkus, kõhukinnisus, liigesevalu, rahhiit (luu ainevahetushaigus, mida põhjustab D-vitamiini puudus). Kaltsiumivaeguse kujunemist soodustavad rohke musta kohvi, hapude mahlade joomine, marineeritud toiduanete ja alkoholiga liialdamine, kuna need viivad kaltsiumi uriiniga organismist välja. Samutikasvatab suitsetamine organismi kaltsiumivajadust. Luu tiheduse mõõtmine densitomeetri abil, millega saab diagnoosida osteoporoosi. Kaltsiumi üleküllust esineb harva. See võib tekkida näiteks D-vitamiini preparaatide liigtarbimisel. Sel juhul koguneb kaltsium organismi ja hakkab ladestuma neerudesse, südamesse, kudedesse jt. Lahustumatud kaltsiumisoolad on sel juhul ka kuseteedes häirides uriini moodustumist ja eritumist. Kaltsiumi kestev liig häirib närvikoe talitlusi, mis väljendub väsimuses, kontsentreerumisraskustes, depressioonis
annaabi.ee 
