tabeleid, et vähendada päringutes vajalikku tabelite ühendamist. Denormaliseerimise jaoks annab kasulikku informatsiooni CRUD maatriks. Võib kas asendada normaliseeritud tabelid denormaliseeritud tabelitega või lisada olemasolevasse normaliseeritud tabeleid sisaldavasse andmebaasi uued denormaliseeritud tabelid, mis täidetakse vastavalt vajadusele siis kui neid on vaja kasutada. • Milleks denormaliseerimist ette voetakse? ̃ (moningate paringute kiirendamiseks) • Mitmendale normaalkujule tuleks tabelid viia enne, kui kaaluda mone tabeli denormaliseerimist? (viiendale normaalkujule) • Millised on denormaliseerimise ohud? (pole selge, millal tuleks lõpetada; pohjustab andmete muutmise anomaaliate tekke; voib suurendada andmete muutmiseks kuluvat
Samas kui tabel on normaalkujul N, siis ei pruugi ta olla normaalkujudel N+1, N+2 jne. Üldiselt on soovitav organiseerida andmed relatsioonilises baasis vähemalt kolme esimese normaalkuju nõuetele vastavalt. Normaliseerimisel on ka pöördprotsess, mida nimetatakse denormaliseerimiseks. Andmebaasi loogilise disaini käigus tuleb andmebaasi tabelid viia vähemalt kolmandale normaalkujule. Füüsilise disaini käigus võib päringute töökiiruse huvides kaaluda denormaliseerimist. Erinevat tüüpi veergude vahelised sõltuvused: Andmetabelites on tihti üks veergude grupp (B) funktsionaalses sõltuvuses teisest veergude grupist (A), st. A igale väärtusele vastab mingi täpselt üks B väärtus. Seda tähistatakse A_B (või ka A=>B). A identifitseerib B-d. Veergude grupp sisaldab üks või rohkem veergu. Normaliseerimise protsessis huvitavad meid vaid sellised funktsionaalsed sõltuvused, mis kehtivad mistahes tribuudi väärtuste puhul ja mis on mittetriviaalsed.
annaabi.ee 
