Riigikogu valimiste korralduse määrab seadus. 16.Rahvahääletuse algatuse ja läbiviimise kord. Rahvahääletus PS §56 kohaselt on üks rahva poolt riigivõimu teostamisest osavõtu vorme. Rahvahääletuse algatuse õigus on vaid Riigikogul. Rahvahääletusele saab panna põhiseaduse muutmise, seaduse kinnitamise, riigielu muu olulise küsimuse. Rahvahääletusele ei saa panna riigieelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonseerimise küsimusi, erakorralise seisukorra kehtestust ega lõpetamist ning riigikaitse küsimusi. Põhiseaduse I ja XV peatüki sätteid muudetakse ainult rahvahääletusel. Läbiviimise korra sätestab seadus. Rahvahääletuse korraldus on sätestatud vastavas seaduses, mis oma ülesehituse ja korralduslikust küljest on unifitseeritud valimisseadustega. 17.Eesti Vabariigi Presidendi valimise kord. Vabariigi presidendi valib PS §79 kohaselt Riigikogu salajasel hääletusel kolmes hääletusvoorus
Otsused kuulutatakse avalikult Otsus jõustub kuulutamisest Erandina õigus lükata kehtivat seadust kehtetuks tunnistava otsuse jõustumine kuni 6 kuud edasi 157. Lahendite mõju. Jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral akt ei jõustu. Välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamkise korral on välislepingu sõlminud organ kohustatud sellest võimaluse korral väljuma või algatama välislepingu denonseerimise või selle muutmise viisil, mis tagaks selle kooskõla põhiseadusega. Põhiseadusega vastuolus olevat välislepingut siseriiklikult ei kohaldata Teema XII - ÕIGUSKANTSLER ja RIIGIKONTROLL 158. Õiguskantsleri põhifunktsioonid 27 a. Õigustloovate aktide põhiseaduspärasuse kontroll - saab sekkuda nii enne kui ka pärast seaduse jõustumist; kui Õiguskantsler vaidlustab enne jõustumist (president kuulutab välja, aga pole veel
annaabi.ee 
