Boad kannavad poegi. Püütonid näitavad emalikku hoolt keerates ennast munade ümber keerdu, et neid 7 soojendada. Boade ja püütonite sugulaste hulka (suurem osa on ka kägistajad) kuuluvad kiirikmaod ja tüügasmaod. Kasutatud kirjandus 8 A.G. Bannikov, I.S. Darjevski, M.N. Denissova, N.N. Jordanski, N.N. Drozdov, 1985. Loomade elu 5.köide:Kahepaiksed ja roomajad. Valgus, Tallinn. H.Rauk, V.Masing, T. Orav, 1983. Elus loodus (The Penguin Book of the Natural World Penguin Books), Valgus, Tallinn. David Burnie , 2001. Loomad (DK Animal), Dorling Kindersley Limited, London. 9
Koos kaasaegse inimesega võis elada teisi inimliike, kelle DNA ei ole sarnane HS-le...näit.: 1. HOMO FLORESIENSIS. Florese saar kääbusinimesed 80000 aastat tagasi kõige vanem. Leiti täitsa normaalseid tööriistu nendelt. 2. Paar aastat tagasi avastati Denisova koobas (ALTAI) ka seal on nende DNA erinev HS-st seega teine inimliik, kuigi on HS sugulasega. Seega oli paralleelselt päris mitu inimliiki, kuigi kõik pole loomulikult päris selge. Pääbo uurib seda Denissova koopast leitud luude uurimise kuna seal põhjas on DNA paremini säilinud - nii ta loodab. SLAIDID: PALEOLIITILISED KULTUURID JA KUNST (6 loeng) (FAIL4) Arheoloogilised põhiperioodid: KIVIAEG -PALEOLIITIKUM e. VANEM KIVIAEG 2,6/2,5 milj. 9500 a. -MESOLIITIKUM e. KESKMINE KIVIAEG -NEOLIITIKUM e. NOOREM KIVIAEG PALEOLIITIKUM -VARAPALEOLIITIKUM 2,6/2,5 milj. 200 000 a. Olduvai kult