tervisespordiüritusteks“ (Tartu linna arengukava 2013-2020). Tervisesport on küll inimese tervisele kasulik, kuid liigsest dendropargi ja rohealade kasutamine võib tekitada probleeme maapinnale............................................................................................................8 Ajaloolise tähtsusega puud.................................................................................................8 Kuna Raadi mõisa ja dendropargis on palju erineva vanusega ja ajaloolise tähtsusega puuliike, leidub ka haruldasi puuliike, mis on omased just sellele pargile ja mida mujal ei ole, on puude hooldus tähtis. Kuna erinevad keskkonna mõjutused, kas siis inimesest sõltuvad (näiteks: tahtlik puude rikkumine) või sõltumatud (näiteks: äike, tugev tuul) tekitavad puudele kahjustusi on tähtis, et puude heaolu eest hoolitsevad inimesed, kes teavad kuidas tuleb teha hooldustöid
Eriline vaatamisväärsus on KUNINGAMÄND ja seda mitte niivõrd oma kõrguse (33m), vaid massiivse tüve ja sügavarõmelise korba poolest. Puutüve mahuks on arvestatud 11 tm. Vanust on sel männil peaaegu sama palju kui Tartu Ülikoolil- üle 360 aasta. Järvselja keskusesse M. Maurachi ajal rajatud pargis on vanimate lehiste vanuseks tublisti üle 100 aasta.Kõrgust ühel Euroopa lehisel 39 m,kõrgeim ebatsuuga 33 m. 1930-ndail rajatud dendropargis kasvavad peamiselt erinevad okaspuud- kanada tsuuga, serbia kuusk, ajaani kuusk, hiigelelupuu, korginulg, hall nulg, rumeelia mänd jpm. Järvselja jahiloss 1912.a.ehitati Selgjärve kaldale Kastre mõisniku Nikolai von Esseni jahilkäikude peatuspaigaks jahiloss, mis oli alates 1921.a. kasutusel Tartu Ülikooli metsandusüliõpilaste elupaigana praktikumide ajal. Loss hävis tulekahjus 1948.a. Praegune Järvselja jahiloss valmis 1980.a