töötas aastatel 1879-1895 Tartus botaanikaaia direktori abina ja eradotsendina. Suurimaks tööks määraja "Flora von Est-, Liv- und Curland" koostamine. Teose muudab väärtuslikuks hästi läbi töötatud sünonüümika, ning see on jäänud tänapäevani asendamatuks abivahendiks 18. ja 19. sajandi botaanilises kirjanduses leiduvate taksonite nimetuste identifitseerimisel. Tema teiseks tuntumaks tööks on ,,Ida-Baltikumi dendrofloora käsitlus". Laiema tuntuse saavutas Klinge käpaliste (Orchidaceae) süstemaatikat uurides. 20. sajandi esimese poole juhtivaks floristiks ja taimegeograafiks Baltikumis kujunes Tartu Ülikooli kasvandik, Russowi õpilane Karl Reinhold Kupffer, kes on Ida-Baltikumi teemadel avaldanud ligikaudu 350 kirjatööd. Baltimaade loodust tutvustava ülevaateteosena on märkimisväärne Kuppferi koostatud "Baltische Landeskunde" 1911, mille taimkatte peatüki autoriks ta ise ka oli
Hellenurme, Palmse maastikupargi osa, Sangaste, sajandi lõpust Toila Oru loss ja park ning paljud teised. MÕNED MAASTIKULISES STIILIS MÕISAPARGID JA NENDE KUJUNDUSE MÕJUTAJAD Parkide kujundajateks Eestis olid mõisate valdajad ise, kes ka pargi rajamis- ja kujundamistöid juhendasid, ka teistelt eeskuju võttes. Paremal juhul usaldasid nad selleks palgatud spetsialiste. Keila-Joa maastikupargi rajajaks oli selle omanik krahv Alexander von Benckendorff (1781- 1844). Eesti parkide dendrofloora rikastajaks oli tuntud loodusteadlane ja maadeuurija, akadeemik ja TÜ audoktor ning Hellenurme mõisa omanik Alexander Theodor von Middendorff (1815-1894). Ta juhendas mitmeid pargirajajaid oma nõuannetega ning abistas parkide taimmaterjaliga rikastamisel, tuues kaugetelt reisidelt kaasa mitmesuguste taimede seemneid. Sangaste pargi rajas selle mõisa omanik krahv Friedrich Berg (1845-1938). 19. saj lõpukümnenditel ja 20. saj algusaastatel aga on tolleaegsed pargikujunduse spetsialistid
annaabi.ee 
