Ehhinokokk neid on Eestis leitud 2 liiki ja need on inimesele ohtlikud. · Ulukitelt võib veel saada suu- ja sõrataudi ning siberi katku. · Marutaud ei ole ravitav. Esineb reeglina tsüklitena, mis on 4-6 aastat pikad. Lisalugemist: Jahiraamat Sõralised Põder. Meie põder ülakõrgus kuskil 210 cm, mass 500 kilo. Kuskil 13 000 põtra Eestis. Bergmani reegel sama liigi isendid lähevad põhja poole suuremaks Põder on taigavöötme loom. 7-8 alamliiki. Põder on dendrofaag sööb puude ja pöösaste võrseid, lehti, okkaid ja koort. Peamiseks toiduks haab ja paju. Heina ei söö, üksikutel juhtudel võib süüa orast. Põder on suhteliselt terve loom. Põtradel võib esineda nahakasvajaid. Metskits. Maailmas on 2 liiki metskitsi: Siberi metskits ja euroopa metskits. Kits sööb lehisvihtasid meeleldi (nõgesevihad ja vaarikavihad eriti). Sööb hea meelega ka silo, teravilja, kaera. Vaenlased kaljukotkast kuni karuni. Metskitsel on palju haigusi
tgemist, et aru saada, kas on emane või isane. Sarved suurened igal aastal kuni umbes 6, 7 eluaastani, siis hakkavad sarved taandarenema. Põder elab harva üle 10a. Levik: Põder on levinud Põhja poolkera parasvöötmes, Euraasias. Põdrad on jaotatud 8 alamliigiks. Põdra ,,päriskodu" on Rootsis. Eestis levinud euroopa põder. Arvukus Eestis: ~12 000. Toitumine: Täiskasvanud põder sööb päevas ~30kg massi. Ta on dendrofaag sööb puude/põõsaste võrseid, koort, lehti jms. Sööb ka rohttaimi, kuid see on talle raske tänu pikkadele jalgadele. Kõige maitsvam põdrale on pihlakas. Suvel toitub palju kaskedest. Üldiselt sööb suurt osa meie lehtpuudest. Ei meeldi lepp, leeder. Sigimine; Jooksuaeg algab augusti lõpul, saavutab haripunkti septembris ja lõpeb oktoobris. Augusti keskpaigas hakkavad pullid häälitsema. Kui 2 põdrapulli saavad kokku, siis ristavad sarved, et võidelda kumb on tugevam
annaabi.ee 
