teke, müeliniseerumine, apoptoos) Dendriitide ja aksonite kasv Neuronid, mis funktsionaalseid ühendusi ei loo hävivad apoptoosi teel. Kõige suurem dendriitide areng 5 21 nädalal pärast sündi, täiskasvanu tase saavutatakse umbes 5 6 elukuuks. Dendriitide areng oluliselt sõltub keskkondlikust sisendist. Et neuron funktsioneeriks, peab akson välja jõudma kindla sihtkohani. Suure hulga arenguhäirete korral on dendriitide kasv ebanormaalne. Vaimse alaarengu korral on dendriitilisi harusid vähem. Rohkem on siis dendriitide areng häiritud prefrontaalsetes pk-des, vähem mõjutab see motoorseid ja primaarseid sensoorseid süsteeme. Sünapsite teke Sünapsite areng algab juba 5. gestatsioonikuul, kuid suuremas osas pärast sündi. Algul tekivad sünapsid juhuslikult ega ole funktsionaalselt seotud. Järkjärgult loobutakse mittefunktsionaalsetest ühendustest, olemasolevad ühendused muutuvad täpsemaks ja piiritletumaks
keha massist. Ehituselt jaotatakse nahk kolme ossa: · pealisnahk ehk epidermis · pärisnahk ehk dermis · nahaalune rasvkude Epidermis koosneb neljast kihist: sarvkihist, sõmerkihist, ogakihist ja põhjakihist. Epidermis uueneb umbes 30 päevaga. Sarvkihi moodustavad tuumadeta keratiini sisaldavad rakud. See naha kiht on paksem taldadel ja peopesadel, õhem kulmudel ja suguelunditel. Põhjakihis eristatakse silindrilisi rakke ja dendriitilisi rakke. Silindrilised rakud paljunevad mitoosiga ja toodavad uut pealisnahka. Dendriitilised rakud toodavad naha pigmenti. Epidermises ei esine veresooni, kuid siia ulatuvad närvilõpmed. Pärisnahk koosneb kahest kihist. Kohe epidermise all on papillaarkiht ehk näsakiht ja seejärel retikulaarkiht ehk võrkkiht. Pärisnahas paiknevad veresoonte võrgustikud väikesed arterioolid ja kapillaarid ning venoosne - ehk äravoolusüsteem.
- Kasutud neuronid hävitatakse - Suurim dendriitide areng pärast sündi – on vaja kogemusi et ühendused välja kujuneksid - Poole aastaselt on dendriitidega varustatus täiskasvanu tasemel, nende kasv sõltuv keskkondlikust sisendist - Et neuron funktsioneeriks peab akson välja jõudma kindla sihtkohani - Mingisugused rakud peavad üksteistega suhtlema hakkama - Suure hulga arenguhäirete korral on dendriitide kasv ebanormaalne - Vaimse alaarengu korral on dendriitilisi harusid vähem - Rohkem on siis dendriitide areng häiritud prefrontaalsetes poolkerades, vähem mõjutab see primaarseid motoorseid ja sekundaarseid sensomotoorseid süsteeme Apoptoos - Loomulik rakusurm Sünapsite teke - Pikaajaline protsess, algab lootel aga toimub enamasti pärast sündi. Esimesed sünapsid on juhuslikud, ei ole funktsionaalseid seoseid ja nendest järk-järgult loobutakse. Teismeea lõpus on esimesed sünapsid ära kadunud
Kõige kiirem dendriitide areng 5 – 21 n. pärast sündi. ►täiskasvanu tase umbes 5 – 6 k. Dendriitide areng oluliselt sõltub keskkonnast. Vaimse alaarengu korral on dendriitilisi harusid vähem. Neuroni funktsioneerimiseks peab akson välja jõudma kindla sihtkohani. Aksoni tee sihtkohani võib olla blokeeritud *kas traumajärgselt koe armistumine *kas aksoni
annaabi.ee 
