Herzberg väidab, et negatiivsete ilmingute kaotamine ei tähenda veel positiivsete tekkimist. Näiteks, kui töölise palk on väike, on tööline rahulolematu. Kui juht tõstab palka, siis ta leevendab alluva rahulolematust, kuid selle asemele ei teki rahulolu. Tal lihtsalt ei ole enam rahulolematust. (Virovere jt 2004: 64) Herzbergi teooria kohaselt on kõrge palk 7 motivaatorina väheoluline, küll aga on madal palk äärmiselt oluline demotivaator (Malmberg 2005: 116). Motivatsioonifaktorid ehk tegurid Herzbergi järgi on järgmised (Kindron 2004: 97): · eneseteostamise võimalus tööl; · vastutusrikkad ülesanded; · saavutusvajaduse rahuldamine; · huvitav, sisukas töö; · tunnustuse saamine. Nende faktorite täieliku või osalise puudumise korral on inimese töörahulolu väike või puudub üldse, kuid tal ei pruugi olla rahulolematust, kuna palk ja töötingimused on head
põhjendatud, süüdistab teisi oma läbikukkumises, ei suuda tunnistada tehtud vigu ega isiklikke nõrkusi. Ei saa oma suhtlemisviisi teistele vägisi peale suruda ega panna kedagi jõuga oma vaatenurka mõistma. Tulemuslikult saab suhelda üksnes siis, kui olete kogu aeg leidlikult ja tähelepanelikult paindlik. Eduka suhtlemise võtmeks on kujundada olukord selliseks, et inimene teeb seda, mida ta ise tahab, mitte seda, mida teie soovite. Üks suur demotivaator on käskiv-autoritaarne juhtimisstiil. Palju paremini mõjub veenev palve kui karm käsk. Kui juht kasutab vajadusel käskimist, siis on ta hea juht. Kui juht kasutab ainult käskimist, siis ta tõenäoliselt ei ole hea juht. Kindlasti on oluline ka informeeritus. Juhid ei räägi väga palju oma alluvatega. Eeldatakse, et töötajad saavad aru ühekordsest rääkimisest või e-kirjast. Inimlik, vahetu rääkimine on aga väga oluline.
annaabi.ee 
