võrdsed teiste omadega. Inimene ei ole nii kergelt valmis oma elust loobuma. Võideldakse viimase hingetõmbeni. Kogu vaba aja, mis inimsestele sünnist surmani on antud püüeldakse millegi poole. Ilmtingimata tahetakse midagi saavutada, mingisugune märk endast maha jätta. Kõigi sooviks on ennast kuidagigi teostada. See on justkui nüüdisajale isemoomulik joon. Päevast päeva toimub ürgne võitlus, mille käigus demostreeritakse oma jõudu, osavust ja mõjukust. Siinkohal ei räägi ma ainult täiskasvanud meestes, vaid ka naistest lastes, kõigist. Ennast näidatakse teistele, jättes samalajal tähtsaima tahaplaanile. Täieliku eksistentsialismi saavutamiseks tuleb kogeda võimalikult paljut. Mitte ainult kõiki sisemisi tundeid vaid ka füüsilist kibetat ja väljakannatamatut valu, lõõgastavad ning uinutavat hellust, värinaid
Kui õppimine toimub jäljendamise teel, võetakse uusi käitumisviisi üle mudelilt. Lasteaias on selleks õpetaja või eakaaslane. Olulist rolli etendavad keskkonnatingimused, kus õppimine aset leiab. Laste sotsiaalsete oskuste arengu seisukohalt on olulise tähtsusega koolieelses eas lastega kokku puutuvate täiskasvanute sotsiaalne kompetentsus. Laste sotsiaalsete oskuste arendamisel kasutatakse järgnevaid strateegiaid: • Modelleerimine, kus demostreeritakse omandatavaid oskusi audio- või videofilmil või elavas esituses. Laps sarnasuse puhul on see väga oluline õppimise allikas. Modellerimine viiakse läbi kolme sammuna: 1) oskuse tutvustamine, esitatakse verbaalne edenev käitumise järjestus; 2) õpetaja või eakaaslase käitumise demonstreerimine, nt. video abil 3) käitumise sooritamine rollimängus, antakse tagasiside. • Kognitiiv-käitumuslik strateegia
Koos Rosalie Rayeniga korraldas ta talvel 1919/20 psühholoogia ajaloo ühe kuulsaima 7 eksperimendi, mille eesmärgiks oli tõestada, et inimese emotsioone saab kujundada klassikalise tingituse vahendusel, seejuures esile kutsuda hirmureaktsioone. [LISA 2] Klassikalise tingituse põhimõtet kasutatakse laialdaselt reklaamis, kus reklaamitava kaubaga (algselt neutraalne ärritaja) ühel ajal demostreeritakse positiivseid emotsioone esilekutsuvat sündmust või objekti. Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks (positiivses ja negatiivses mõttes) klassikalise tingituse vahendusel. Näiteks, kui õpilane kohtab koolis õpetajat, kes naeratab, julgustab ja aitab, hakkab kool talle meeldima. Kohates aga õpetajat, kes karjub, pahandab, kritiseerib, tekib lapses vastupidine reaktsioon õpetaja, kui tingitud ärritaja suhtes. Kui õpetaja kutsub