annab tunnistust hirmust, rusikasse pigistatud käed hirmust. Objekti puudutamine on impulsiivne zest pinge maandamiseks. Tihti on selleks prillide või kaelakeega mängimine. Kehaline kontakt teistega on levinuim viis ühtekuuluvuse näitamisest, inimese julgustamisest aga ka agressiivsest väljendamisest. Puudutamise tähendus ilmneb suhtlemise kontekstist. Sageli ei muutu kõnekaks mitte ainult puudutuse fakt vaid selle kestvus ja viis. Võib näiteks rääkida energilisest, üleolekut demonstreerivast , formaalsest või osavõtmatust käepigistusest. Õlale patsutamist võib tõlgendada kui julgustavat samas võib ta olla kui üleolekumärk. KÄED JA JALAD Ootusärevuses hõõrutakse käsi kokku Kimbatuses inimene kratsib pead Puusa seatud käed demonstreerivad sõjakust Jalg üle tooli käsipuu näitab ükskõiksust Kõrgenenud kaitstustarve väljendub rinnale ristatud kätes Istudes üle põlve pandud jala kiigutamine näitab tüdimust , viha või ärritust. RUUMILINE KÄITUMINE
Salzburgi oli tulnud uus valitseja Hieronymus Colloredo, kellega Mozart õnnetuseks kuigi hästi läbi ei saanud, ja uus piiskop tahtis just kuulata rohkem vaimulikke teoseid ilmalike ooperite, laulumängude ja pastoraalide asemel. 1773. aasta juulis sõitis Wolfgang koos isaga Viini - Habsburgide impeeriumi südamesse, et saada koht õukonnas ja sellega ühtlasi tagada kindel elupaik ja sissetulek. Vaatamata Wolfgangi suurest kuulsusest ja ka kohapeal antud väga muljetavaldavast demonstreerivast kontserdist oli keisrinna väga jahe Mozartite vastu ning viimased pidid tühjade kätega koju tagasi pöörduma. Kohe kui ta oli koju jõudnud, kirjutas ta sümfoonia nr. 25 g-moll. Järgnevalt hakkas ta oma teostes orgaaniliselt ühendama kõike viimase viie aasta jooksul õpitut, sulatades omavahel kokku itaalia ja dramaatilise saksa muusika. Eriti suur mõju tema loomingul on avaldanud Joseph Haydn. 1775. aastal tellis Müncheni kuurvürsti temalt koomilise ooperi - ,,La
annaabi.ee 
