1904-1905. a. toimus toimus esimene kaotatud sõda, Vene-Jaapani sõda, mis on ajalukku läinud selle poolest, et see oli esimene sõda, kus kollased valgeid võitsid. Sõja tulemusena kaotas Venemaa Korea ja suure osa mõjust Hiinas. Ilmselgeks sai Venemaa sõjaline mahajäämus, mis tingis vajaduse sõjaväereformiks. Seda hakatigi teostama, kuid Vene kombe kohaselt laisalt, lohakalt ning varastades. Vene-Jaapani sõja tulemusel puhkes 1905. a. I Vene revolutsioon. See algas rahumeelselt demonstreeriva rahvahulga pihta tulistamisega Peterburis Talvepalee esisel väljakul nn Verisel Pühapäeval, saavutas kulminatsiooni 17. oktoobri manifesti väljakuulutamisega ning hääbus 1907. aasta keskpaigaks. Revolutsiooni tulemusena sai Venemaast siiski põhiseaduslik monarhia, kus monarhi võimu piiras Riigiduuma. Revolutsioon andis Venemaale ka väga võimeka ja targa, kuid karmi käega ja seetõttu vihatud peaministri - Pjotr Stolõpini. Tema kõige tähtsam reform oli maaeraomanduse lubamine
Korra muutumine on võimalik ainult täieliku katkestuse või hüppe tagajärjel, kõik vana heidetakse kõrvale ja selle asemele tekib uus. Selle taustal vaatleb ka võimu fenomeni. Võim: nähtav (klassikaline) vs mikrotasandi nähtamatu võim. Klassikaline on selline, kus monarhi elukoht on selgelt linnapildid välja toodud, kus võim korraldab suuri demonstratsioone, riigivõim kandja ilmub tribüünile ja seadused on seotud ennast pidevalt demonstreeriva võimuga ning selle võimu aktide kaudu on ühiskondlik olemine reguleeritud. Modernses olukorras on võim justkui lahustunud, me isegi ei tea kõiki norme, nt. EU seadused. Mida keegi ei saa täielikult teada kuid millele põhinevad kuni väga mikrotasandi reeglid ja määrused. Mikrotasandi võim toimub peaaegu nähtamatul, lahustunud kujul, kõikvõimalikes asjades meie ümber, pisikestes normides, mida me ei pane tähelegi
annaabi.ee 
