keerukaid süsteeme tajutakse elusamatena kui lihtsamaid (arvuti ja kell) 26. Isik. Verbiga seotud kategooria. 1. ja 2. isik – kõneakti-isikud, põhimõtteliselt erinevad kolmandast isikust (elusushierarhia – 1. Ja 2. rohkem elus kui 3.) On arvatud, et tegelikult ongi ainult kaks isikut, 3. isik on hoopis teist tüüpi kategooria. Paljudes keeltes polegi eraldi 3. isiku pronoomenit vaid kasutatakse demonstratiive (soome kõnekeel!). Enamasti siiski on eraldi kolmanda isiku markeering. tai, vietnami, jaapani jms: isikukategoorial puudub leksikaalne suletud klass (pronoomenid), vaid selleks kasutatakse nimesid, sugulusnimetusi, pöördumisvorme jms kolmanda isiku puhul spetsiaalne vorm kas puudub (kasutatakse demonstratiive) või on võrreldes 1. ja 2. isikuga väga erinev. Siewierska: isikuta keeli ei ole
Soome k markeeritakse omajat vastavalt elusushierarhiale. Eesti keeles avaldub elusushierarhia impersonaali, relatiivlausete, anafooriliste pronoomenite, modaalverbide kasutuse (nt surema+millesse?) puhul. 26. Isik verbikategooria Esimene ja teine isik on kõneaktis osalejatega seotud (kõneaktiisikud), mis erinevad kolmandast isikust elusushierarhia poolest. Paljudes keeltes pole eraldi 3. isiku pronoomenit, kasutatakse demonstratiive selle asemel. Enamasti on siiski 3. isiku markeering keeles olemas. Isikukategoorial puudub jaapani, tai, vietnami keeles leksikaalne suletud klass (pronoomenid), selleks kasutatakse nimesid, sugulusnimetusi, pöördumisvorme. Isikuid väljendatakse eraldi pronoomeniga, verbi mõttes hierarhilist ehk skalaarset järgnevust (nõrgad vormid kliitikud afiksid null; nõrk vorm rõhuta iseseisev morfeem) 27. Aeg deiktiline verbikategooria
annaabi.ee 
