ja vaikivana kodus Atlantas ega pööranud silmi televiisoriekraanilt. Autor: Merit Varul Yolanda teadis juba, et isa ei olnud enam. Isa oli surnud. Kuid ta oli siiamaani toas, televiisoriekraanil. Kõlas tema ilus tugev bariton. Näidati filmikroonikat isa esinemistest miitingul. Isa sammus protestidemonstratsiooni ees, kõige ees nagu alati. Toimetaja oli saadet kärpinud: film katkes just enne seda, kui demonstrantidele tungisid kallale politseinikud, kes peksid neid näkku raudvitsadena valusate veejugadega tuletõrjevoolikuist. Näidati dr. Kingi viimast korda rääkimas miitingul Memphises 3.aprillil. oma kõnes andis ta teda surmaga ähvardajatele põlglikuhke vastuse. Ta ütles: ,,Nagu kõik inimesed, tahan ka mina elada kaua, kuid minu jaoks pole see peamine." King tundis hästi ameerika ühiskonda, ühiskonda, milles ta nii mõndagi soovis muuta. Talle oli juba atentaati tehtud nuga riivas aorti
Pandi alus Eesti poliitilisele iseseisvusele. 11.01.1905 jõudsid Eestisse teated "verisest pühapäevast" Peterburis. 12.01.1905 korraldati protestistreike Tallinnas ja Tartus. Nõuti rahvusliku rõhumise lõpetamist, omavalitsuse laiendamist ja rahvuskultuuri vaba arenemist. Revolutsiooni kulminatsioon Eestis- 16.10.1905 korraldati Tallinnas Uuel Turul sanktsioneeritud miiting umbes tuhande osavõtjaga ülevenemaalise poliitilise streigi toetamiseks. Demonstrantidele üllatuseks saabus sõjavägi, kes tulistas demonstrante. 90 inimest sai surma ja üle 200 haavata. Kõige rahvarohkemaks sündmuseks Eestis kujunes ohvrite matused Rahumäe kalmistul (40 000 osalejat) Ka Eestis asutati esimesed parteid: 1. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus 2. Eesti Rahvameelne Eduerakond (Jaan Tõnisson) Ülemaaline rahvasaadikute kongress Tartus 27-29 november 1905