Havi oli teatavasti palju vanemast kultuurikihist, kalur kütiusundist pärit vetevaimkalahoidja konkreetne kehastus. See vetevalla ürgne valitseja vorm oli vist küll rahvale liiga püha, et sellega siduda võõrapärase näki mitmesuguseid metamorfoose ja muutlikke manifestatsioone.». Haugi kuju ei saavat võtta ka kurat. Eesti näkimuistenditega on küll nõnda, et niisama nagu PõhjaEesti muistendivariantides võidakse demoniseerunud ja oma kuju muutvat veteelukat algjaks ehk näkiks nimetada, võib juhtuda seda, et kütikalastajakultuuri esindajat tölpsaba orikat näkiga võrdsustatakse. Haugi pealuus leiduva ristiga on siiski nii, nagu Paulson kirjutab: haugiks ei saa näkk end muuta just selle risti pärast. Muistend Valgejõe algjast ehk näkist lõpeb sõnadega, et see olend on mitmel näul, kas kala ehk hobuseraua näul,
Sõna kummitus on üsna ebamäärane, see võib tähistada nii deemonlikku kodukäijat või tonti, aga ka üldisemalt vaimu või viirastust. Ma räägin allpool pigem vaimudest. Erinevate vaimolendenditega - näiteks haigusvaimudega - seotud pärimust hakkasin uurima umbes kakskümmend aastat tagasi. 2. Kas Teie arvates eristatakse vaimude maailmas kaht poolt - hea ja halb pool? Pärimusmaterjalis tuleb see eristus väga selgelt välja. Halva poole hulka kuuluvad vanemas pärimuses näiteks demoniseerunud surnuhinged, keda peeti ohtlikuks, kuna arvati, et nad võivad elavaid inimesi kahjustada. Isegi kui nad ei kahjustanud, võisid nad lihtsalt häirida, näiteks kodukäijalugudes mainitakse tihti, et kodukäija tuli koju ja viskas ahju pealt sodi supi sisse, kolistas ja ei lasknud magada, ehmatas vms. Hea poole hulka kuuluvad surnud sugulased, kes ilmuvad elavatele unenägudes ja nägemustes, et neid ohu eest hoiatada, tuleviku kohta teateid !17
annaabi.ee 
