Euroopas 19.sajandil oli konstitutsiooniline monarhia. Konstitutsionalismi areng 19 sajandil kulges eelkõige kahes suunas: 1) Põhiseaduste parlamentariseerumine; 2) Põhiseaduste demokratiseerumine. Põhiseaduse parlamentariseerumine tähendas seadusandliku kogu kompetentsi laienemist, võimu kontsentreerumist järjest enam parlamendi kätesse ning protsessi kajastumist kirjutatud põhiseadustes. Demokratiseerumusest rääkides on kindlasti esikohal valimisõiguse pidev laienemine. Sotsiaalne norm- käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides Page 2 - Keeld, käsk või luba midagi teha ja see on esitatud pöördumisena individi, sots.gruppi või ühiskonna poole
Põhiseaduse parlamentariseerumine tähendas seadusandliku kogu kompetentsi laienemist, võimu kontsentreerumist järjest enam parlamendi kätesse ning protsessi kajastumist kirjutatud põhiseadustes. Üldjuhul haaras parlament esmalt endale järjest enam varem kuningale kuulunud seadusandliku initsiatiivi õigust. Parlamentariseerumise teises etapis võttis esinduskogu enda kätte täitevvõimu juhtorganite moodustamise ning nende tegevuse tihedama kontrollimise. Demokratiseerumusest röökides on kindlasti esikohal valimisõiguse pidev laienemine.