1990. aastal võeti vastu otsus, kus kõik parteid määrati võrdseteks. See tekitas kommunistliku võimu kõrvale ka teisi erakondi, kes võtsid riigi elu korraldamisest jõudsalt osa. Seni oli tehtud järjekinlalt demokratiseerumist. Polnud olnud juttu enesemääramisest ja riigipööretest, mis nüüd esile kerkisid. Loomulikult oli riike, kes seda südames ja soovides olid lootnud, kuid ei olnud seni julgenud kuulutada. Seega nagu järjekindel avalikustamine oli viinud demokratiseerumiseni, nii viis ka järjekindel demokratiseerumine rahvuste enesemääramiseni. Rahvuste enesemääramist üritasid kommunismi- ja vanameelsed peatada 19. augustil 1991. aastal pealetungiga. Augustiputs ebaõnnestus, sest Venemaa demokraatlikud jõud astusid selle vastu välja. Augustiputs oli viimane samm selles ahelreaktsioonis see andis viimase tõuke NSV Liidu täielikule lagunemisele. 26. detsembril 1991. aastal, mil Gorbatsov pani oma olematu ametikoha maha
13. sajandi lõpus algas kunsti ja teaduse teisenemine, mis sai nimeks renssanss (algas Itaalia vararenesssnsiga). 14. sajandil huvituti taas Vana-Kreeka ja Rooma tekstidest. Algas ka lugemuse ja raamatukunsti hoogne areng. Selle aluseks sai paberi kasutuselevõtt ja trükikunsti teke. See demokratiseeris raamatute kättesaadavust, kirjaoskuse levikut ja õppimist. Samas võeti kasutusele püssirohi, mis viis ka relvastuse arengu ja demokratiseerumiseni. See tähendas ajajärgu lõpul seniste palgasõduritest rüütlite asemel juba ülemineku algust regulaar- ja rahvarmeedele. Algasid rännud (Marko Polo), maadeavastused (Portugal)ja alates portulaanide ilmumisest ka kaardistamise areng. Need viisid lõpuks atlaste ja gloobusteni, ümbermaailmareisideni ja üldise huvi kandumisele nende järgselt Päikesesüsteemile ja kosmosele. Hiliskeskajal toimus üleminek rahvuslikele kultuuridele,usule ja lõpuks ka riiklustele
annaabi.ee 
