Alamkoja e. Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja e. Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulutati sellesse oma ameti poolest ja osa sellest määrati presidendi poolt. Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president, kelle usaldus valitsuse vastu oli määrav. Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, samuti valimisõiguse vanusetsensuursust 20 eluaastalt 22-le. Piirati kodanikuvabadus. Vaatamata näiliselt demokraatlikumale iseloomule, võimaldas põhiseadus jätkata autoritaarset valitsemist. 5) ,,Juhitav demokraatia". Valimised Riigivolikokku ühendati EV 20.aastapäeva pidustustega. Isamaaliidu ja Riikliku Propaganda Talituse initsiatiivil moodustatud Rahvarinne Põhiseaduse Toetuseks, seadis üles 80 valitsusmeelset kandidaati 1 igas valimisringkonnas. Tänu enamusvalimiste põhimõttele pääses Riigivolikogusse vaid 16 opositsionääri. Et
ametisse president, kelle usaldus valitsusele oli määrav. Kui näiteks Riigivolikogu avaldas valitsusele umbusaldust, oli presidendil valida kas asendada valitsus või saata laiali parlament ja kuulutada välja ennetähtaegsed valimised. Uue põhiseadusega võeti rahvalt ära rahvaalgatuse õigus, samuti sai nüüd valima senise 20-eluaasta asemel 22-eluaastast. Senine proportsionaalne valimisviis asendati isikuvalmistega. Piirati kodanikuvabadusi. Vaatamata näiliselt demokraatlikumale iseloomule võimaldas uus põhiseadus autokraatia jätkumist. AUTORITAARNE EESTI (1934-1940) Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati
annaabi.ee 
