tundisid muret Eesti saatuse pärast ja lootsid ümberkorraldustest tõusvat kasu kogu ühiskonnale. ka inimesed ,kes olid huvitatud vaid isiklikest hüvedest ja toetasid riigi juhtkonda karjeristlikel eesmärkidel b)Teine osa jäi ükskõikseks. üheslt poolt süvendas apaatiat meedias propageeriv seisukoht ,et kõik ,mida teeb praegune president ja valitsus on õige ja hea, teisalt aga maj. Heaolu luba kapselduda mugavasse rahulolusse ja mitte märgata demokraatlikuid piiranguid. c)kolmas osa ei muutunud kaasajooksikuteks ega langenud ka passiivsusesse, vaid moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtdele, neile aga kujutas ohtu vasakopositsioon. Muidugi ei tähendanud inimeste kohatine omakasupüüdlikkus ,ükskõiklus ja vasakpoolsus seda ,et rahvas poleks tervikuna väärtustanud omariiklust. Absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgemaks paleuseks ja lomulikuks eneseavalduseks.
Usulise dimensiooni järgi (n: ristiusk; islam) Majandusliku dimensiooni järgi (n: industriaalmaa; arengumaa) Poliitikaanalüütiku jaoks on oluline klassifitseerida süsteeme pol. dimensioonide järgi, nagu: DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR Süsteemi klassifitseerimine kas demokraatliku või diktatuurina sõltub väga palju klassifitseerija väärtushinnangutest, poliitilisest taustast ja huvidest. Näiteks Põhja-Korea, Jugoslaavia ja Argentiina klassifitseerivad end kui demokraatlikuid maid, kuigi paljude arvates see nii ei ole. 1. Demokraatia Klassikaline osalusdemokraatia valitsus, mis on moodustatud inimestest ja inimeste poolt. Kõik kodanikud osalevad aktiivselt valitsuse poolt teostatavas väärtuste ümberjagamises. Reaalsuses 100%-liselt seda ei eksisteeri. Esindusdemokraatia kodanikud valivad inimesed, kes esindaksid neid poliitilises protsessis. Laiemalt vaadates ei tohiks demokraatia definitsioon piirduda komponentidega, mis on seotud ainult valimisega
annaabi.ee 
