Esmalt tuli paika saada riiklik korraldus ning põhiseadused. Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) Asutav Kogu, mis loodi 23. aprill 1919 hakkas tegelema esimeste Eesti päris seadustega. Nii loodigi Maaseadus aastal 1919 ning omariikluse saavutamisel loodi esimene Eesti Põhiseadus. Need seadused andsid Eesti rahvale nende kauaoodatud maad tagasi ja hakati suurt tähelepanu pöörama kodanikuõigustele. Eesti Vabariik oli muutunud vägagi demokraatiliseks. Parlament oli 100-liikmeline, kuid parlamendist sõltumatult riigil presidenti ei olnudki. Valitsust, mis moodustati erakonna või erakondade koalitsioonist juhtis inimene, keda nimetati riigivanemaks ja tal olid ka teatavad esindusfunktsioonid. Alguses heana tunduv demokraatlik võim ja sellese uskumine hakkas aga ajapikku järjest kehvemaks minema. Nimelt valitsused ja nendega koos ka riigivanemad hakkasid liiga kiiresti vahetuma
1917 alustati rahvusväeosade loomist 1918. aastaks diviisisuurune loodetakse et rahvusväeosades tuntakse rohkem sidet omavahel ja ollakse oma riigi eest põhjusega väljas Päästekomiteel puuduvad vahendid rünnaku tõrjumiseks 23.02 Pärnu Endla teatri rõdu 24.02 kuulutatakse iseseisvusmanifest ametlikult välja Päästekomitee seab ametisse Ajutise Valitsuse Päts, Vilms, Poska Iseseisvusmanifest - kõigile Eestis elajatele, kuulutati iseseisvaks ja demokraatiliseks vabariigiks Saksa okupatsioon sakslasi kardeti kõige rohkem Uued okupandid ei tunnusta Eesti iseseisvust Eesti jääb saksa riigi politsei võimu alla vms Algab Eesti elu saksastamine saksastamist kardeti väga teati, et nende efektiivsus oma tegevustes on suurem kui venelastel venestamise puhul ei viidud asja lõpuni, aga sakslased on rangemad Saksa keel ametiasutustesse Tartu ülikooli avamine saksakeelse ülikoolina
annaabi.ee 
