##IDEOLOOGIA## Ideoloogia on korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid vrtusi. Iga ideoloogia pole poliitiline (budism, feminism) Poliitline ideoloogia seletab, kuidas viks korraldada majandusi ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse. Ideoloogia jaguned: 1)Vasakpoolsed: Thtsustavad avaliku sektori vrdsust hiskonnas. 2)Parempoolsed: Thtsustasid erasekotirt ja sotsiaalseid erisusi. ##ERAKONNAD## Erakondade tegevus on iseloomulik nii demokraatilae kui ka totalitaarse vimu puhul. Tnapeva totalitarismiliku hiskonna iseloomustab vimupartei ainuvalitsus. Erakondade peamien eesmrk on esindada rahva huve. Erakonna phikonna , milles on esitatud ideoloogiline orientatsioon ning ngemus hiskonna arenemisest, nimetatakse erakonna hiskonna programmiks. Valimised on erakondade jaoks thtsad, sest vimu ei saa haarata. Phikiri snastab erakonna philised poliitilised eesmrgid, liikmelisuse tingimused. lesehituse ja juhtimise prinsiibid. ##MAKSUD##
Väline suveräänsus ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega. 7. Riigivormid. Õpetus riigivormidest lähtub tratsiooniliselt Aristotelese vastvavast käsitlusest. Kus riigi vorme võib jagada demokraatlikeks ja aristokraatideks. Aquino Thomase ideaaltüübis leidub valitsemises nii elemente aristokraatiast kui demokraatiast. N. Machiavellilt pärineb monarhia ja vabariigi eristus. Kaasaegne riiklus on orienteeriutd demokraatilae ja selles mõttes on ta seotud Aristotelese riigivõimu käsitlusega. Riigivormid aga sarnanevad rohkem segasüsteemile, kus rahvas valib paralmendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi (oligarhia), valitsust juhib õiguslikult või faktiliselt valitsusjuht (monarhia). Näitavad, kuidas on organiseeritud riigivõim (riigi valitsemise vormid), millistel põhimõtetel rajaneb riigi territooriumi jaotus (riikliku korralduse vorm) ja milliste vahendite ning
annaabi.ee 
