Põhiideede areng: võrdsed õigused, parlamentalism, turumajandus, kirikuvastasus, sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine) Võtmeteemad: usk inimmõistusesse, usk avatud ja vabasse arutellu, usk turgu, usk inimeste tsiviliseeritusse. Konservatism: Alusväärtused (traditsioonid, inimloomuse ebatäiuslikkus, orgaaniline ühiskonnanägemus, hierarhia ja autoriteet, omand) Põhiideede areng: rojalism, toetus kirikule, demokraatiavastasus, ühiskondliku kohustuse ja vastutuse ideed, rohkeim muutuma pidanud ideoloogia, liberalismi mõjutused, traditsioonide rõhutamine. Seisukohad: praktiline vaatenurk, paremate võim ja eliidi vastutus, sotsiaalne pessimism, riik kui loomulik elukeskkond, rahvuslus. Sotsialism: Alusväärtused (kogukond, koostöö, võrdsus, ühiskondlik klass, ühisomand) Ideed: protest vaesuse vastu, suur tähelepanu ühiskondlikule heaolule, inimese
muuta rahumeelselt. Tema oli ka see, kes alustas koostööd Nõukogude Venemaaga. (Rapallo leping) Liberaalne ühiskond muutus siis, kui majanduskriis jõudis Saksamaale. See tõi kaasa Weimari vabariigi languse. Tööstuslik tootmine langes 1900. aasta tasemele. 2/3 Saksamaa töölistest olid kas täielikult või osaliselt (lühendatud töönädal) tööta. Saksamaad tabas ka pankrottide laine. Neis tingimustes hakkas levima demokraatiavastasus. Weimari vabariiki süüdistati kõigis hädades. Ka kommunistide populaarsus tõusis teistes ringkondades tekkis hirm nende ees. Kommuniste pidurdavaks jõuks peeti natsionaalsotsialiste. Nevertheless, natsid kunagi Riigipäevas enamust ei saavutanud. Kuigi nad häälteenamust ei saavutanud, soovisid nad siiski, et nende juht nimetataks kantsleriks. Nende nõuet soosisid ka töösturid ja surve Hindenburgile oli suur. 30. jaanuaril 1933 nimetati Adolf Hitler kantsleriks