väga ebameeldivad tagajärjed. Kas see on ebademokraatlik või ei? Jah, kui te arvate, et demokraatlik riik peab kaitsma kõiki üksikisikuid; ei, kui te arvate, et demokraatia tähendab lihtsalt enamuse valitsust. Mill uskus, et tuleb astuda samme, vältimaks enamuse türannia tekkimist. Tema seisukohta uurime lähemalt järgmises peatükis. Hetkel on oluline vaid punkt, et demokraatiateoreetik peab otsustama, kas demokraatia on eeskätt üpris jämedakoeline enamuse valitsemise põhimõte, või tuleks pigem järgida "madisonlikku" vaadet (James Madisoni (1751-1804) järgi, keda tuntakse ka Ühendriikide konstitutsiooni esiisana), mis ütleb, et demokraatia nõuab vähemuste kaitset. Teine vaidlus puudutab "esindusdemokraatia" ja "otsese demokraatia" mudelit. Otseses demokraatias
klass on esikohal (kas tänapäeval on?) III Pluralistlik võimuteooria: võim on jaotunud üle terve ühiskonna, ei ole ainult eliidi või valitseva klassi käes. Konflikt ja sundus ei ole vältimatud: võim = positiivne. Def. nt. Talcott Parsons: Võim = isiku võime oma ühiskondlikke eesmärke teostada. Analoogiline rahaga: üldine võime - võim, mõju (influence) ja autoriteet on seega pluralistide jaoks lähedased mõisted. -Robert Dahl (s 1915, demokraatiateoreetik, seni kõige mõjukam USA poliitikateoreetik) (1970): mõju on isiku võime muuta teise isiku käitumist 1) võimu kasutab indiviid (=> intentsionaalsus) 1. Ratsionaalne veenmine - nt arst 2. Manipulatiivne veenmine - nt propaganda 3. Indutseerimine e esile kutsumine- nt altkäemaks 4. Võim - nt vanglaärhvardus 5. Sundus - nt väljapressimine 6. Füüsiline jõud - nt piinamine
annaabi.ee 
